Eesti võiks kehtestada julgeolekukaalutlustel  Vene turistidele  ühepoolselt sisenemiskeelu sanktsiooniseaduse või riigipiiri seaduse alusel.

"Praktiliselt sisulist erinevust ei ole. Lihtsalt üks on sanktsioon, mida riigid saavad ühepoolselt kehtestada erinevatel alustel. Piirieeskirja rakendamise kasuks räägib see, et mitte kõigil meie naabritel ei ole sanktsiooniseadust, aga kõigil on piirieeskiri ja loomulikult oma lähinaabritega me jätkame konsultatsioone selle piirieeskirja ühise rakendamise võimalikkuse kohta," rääkis siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar.

Kas Brüssel võiks selle eest Eesti vastu rikkumismenetluse algatada, on küsitav.

"Mis on komisjonile väga oluline, et kõik liikmesriigid oleksid selles küsimuses ühtsed, et saavutataks kokkulepe ja lähtutaks sellest, mis kokku lepitakse, aga ühtselt," ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Hanna Hinrikus.

Euroopa Liidu õiguse ekspert Carri Ginter ütles, et Schengeni leping on eraldiseisev rahvusvaheline leping, mida ei reguleeri Euroopa Liidu reeglid.

"Kui me kehtestame kõikidele Schengeni viisa saanud isikutele sissesõidukeelu sellepärast, et nad on pärit Venemaalt, siis see võib tekitada probleeme meie rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, aga kui seda kavalalt teha, siis võiks sellega siiski mõistliku tulemuseni jõuda," lausus Ginter.

Nimelt näeb Schengeni lepe ette erandi avaliku korra kaitseks.

"Schengeni leping näeb ette avaliku korra või public policy erandi, mida liikmesriigid võivad kasutada, kui teiste riikide viisaga soovitakse siseneda meie territooriumile. Kui see isik kujutab Eestis ohtu avalikule korrale või public policyle, võib Eesti keelduda teda riiki laskmast. Seda tuleb lihtsalt mõne sõnaga põhjendada," lausus Ginter.

Ginter märgib samas, et parem oleks teha see otsus koos lähemate naaberriikidega, sest muidu võivad venemaalased tulla Eestisse näiteks Läti või Soome kaudu.