Veel augustis maksid paindliku paketi valinud Eesti Gaasi kodukliendid poolteist eurot gaasi kuupmeetri eest. Septembris tuleb sama hulga gaasi eest maksta 2,65 eurot. Oktoobris võib ees oodata veel kõrgem, 4,1-eurone gaasihind.

Ettevõtte juht Margus Kaasik lubas, et kui gaasi börsihind septembri jooksul langeb, jõuab ka arvetele väljahõigatust väiksem summa.

"Korra kevadel oli ka ühel hetkel selline kord, kus me olime teavituse teinud kõrgemale hinnale, kuna teavituse hetkel ei saanud midagi muud eeldada," rääkis Kaasik. "Aga õnneks turul hinnad langesid ja meil oli võimalik see hinnatõus tol korral ära jätta."

Kaasiku väitel lähtuvad nad oma hinnakujunduses börsist ning paindlikest lepingutest tulev kasumimarginaal kuude lõikes oluliselt ei muutu.

"See ei ole iga kuu täpselt võrdne," ütles Kaasik ning lisas, et kui üldjuhul teenitakse ikkagi kasumit, siis augustis tõid lepingud firmale kahju. "Mida me oleme tahtnud teha, on see, et hoida hinda võimalikult pika perioodi stabiilsena. Kui ühel kuul on natukene väiksem kasum, siis järgmisel kuul on natukene suurem ja need omavahel tasandavad teineteist. Aga viimased paar-kolm kuud on hinnatrall gaasiturul olnud täiesti võimatu," sõnas Kaasik.

Kaasik: meie sisseostuhind selgub siis, kui gaas päral

Juulis sõlmis Eesti Gaas Norra ettevõttega Equinor lepingu kahe teravatt-tunni LNG ostmiseks.  Rahvusringhäälingu uudisteportaal kirjutas toona, et leping sõlmiti turuhindade järgi ning see läks Eesti Gaasile maksma ligikaudu 300 miljonit eurot. See tähendab talvevaru hinda 150 eurot megavatt-tunni eest, mis on praegusest börsihinnast enam kui kaks korda odavam.

Kaasik ütles nüüd, et hind selgub siis, kui gaas Klaipeda terminali jõuab ehk oktoobris ja novembris.

"See gaas tuleb meile ikkagi sellesama gaasituru indeksi järgi, TTF-i indeksi järgi. Oktoobri gaas tuleb oktoobri indeksi järgi ja novembri gaas novembri indeksi järgi. See ei olnud fikseeritud hinnaga gaas," ütles Kaasik.

Juulis maksis gaasi teravatt-tund maailmaturul umbes 150 miljonit eurot. Kaasiku sõnul toona ostuhinda ei fikseeritud, kuna selle hinnaga polnud tol hetkel ka kindlaid ostjaid.

"Natuke aega tagasi oli gaas maksnud ka sada eurot megavatt-tund. Me ei saa endale seda riski selliselt võtta, et me ostame tulevikuks endale 150 euroga gaasi ja loodame, et hinnad hoopis tõusevad," rääkis Kaasik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütleb, et ka tema teada selgub Eesti Gaasi talvevaru lõplik hind siis, kui gaas pärale jõuab.

"Kui kõrvutada seda Eesti Gaasi hinda, mida nad eile teavitasid, sellega, missuguseid hindasid me näeme Euroopa gaasiturul, siis võib pidada seda kahjuks realistlikuks," märkis Tatar.

Hinnatõus lööb pigem riiki kui tarbijat

Gaasitarbijaid oktoobrikuine hinnatõus kuigi tugevalt ei taba. Õigemini saavad kodutarbijad oktoobris hoopis väiksema arve. Nimelt peaks kuu aja pärast jõustuma energiatoetuste määrus, mille järgi kompenseerib riik 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot MWh eest.

Näiteks inimene, kes tarbib kuus kahe megavatt-tunni jagu ehk umbes 187 kuupmeetrit gaasi, maksab selle eest septembrikuiste hindade järgi 482 eurot. Oktoobris, kui hind tõuseb, peaks ta sama tarbimisega maksma 766 eurot.

Aga riiklik toetus napsab hinnast olulise osa ära. 4,1 eurot kuupmeetri eest ehk 385 eurot megavatt-tunni eest on hind koos käibemaksuga. Hüvitise arvutus käib enne käibemaksu lisamist ehk hinna järgi 308 eurot megavatt-tunni kohta.

Sellest 80 eurot jääb inimese enda tasuda. Ülejäänud 228 eurost 20 protsenti ehk 45 eurot maksab samuti tarbija. Niisiis jääb tema hinnaks lõpuks 125 eurot pluss käibemaks ehk 150 eurot megavatt-tunni kohta.

Riik see-eest maksab iga megavatt-tunni eest 182 eurot ning jääb ilma ka oodatud käibemaksust.

Tulles tagasi kaks megavatt-tundi gaasi tarbiva kliendi juurde, siis tema saab 4,1-eurose kuupmeetrihinna juures 300-eurose arve. Riik maksab tema gaasi eest 364 eurot ning kaotab käibemaksuna veel umbes sada eurot.

Tatar ütles, et inimesi talvel hätta ei jäeta. Kui palju võib toetusmeede riigile maksma minna, ei oska keegi veel ennustada.

"Me oleme ise arvestanud, et kõik need erinevad energialeevendusmeetmed kaugküttesse, elektrisse ja gaasi. Nende suurusjärk võiks jääda sinna 150 miljoni euro kanti ja alla selle," ütles Tatar.

 Tatar: toetust saaks kurjasti kasutada ainult keelatud kokkuleppega

Energiatoetus toob kaasa selle, et iga järgnevat sajaeurost hinnatõusu tajub kodutarbija umbes 20-eurose tõusuna. Samas riigi kulud kasvavad oluliselt rohkem. Niisiis tuleb küsida, kuidas tagatakse, et gaasimüüjad toetust ära ei kasuta ning hindu ebamõistlikult kõrgele ei tõsta.

"Esimene kaitsemehhanism on see, et meil on Eestis päris palju erinevaid gaasimüüjaid," sõnas Tatar. "Teie kirjeldatud stsenaarium võiks olla realistlik olukorras, kus meil on üks gaasimüüja. Kui me eeldame, et gaasimüüjad turul mingeid keelatud kokkuleppeid ei tee, siis gaasitarbijad hääletavad jalgadega, valivad teise gaasimüüja ja see plaan läbi ei lähe."

Tatar lisas, et kõik gaasitarbijad vaatavad praegu alternatiivide poole. Müüjad muretsevad asekantsleri sõnul praegu pigem selle pärast, et tarbijad üldse alles jääks.

"Ma usun, et hetkel ka gaasimüüjad teevad kõik endast oleneva, et gaasi hind oleks selline, mis vastab sisseostuhinnale ja mis hoiab gaasimüüjatel nina vee peal ja ka klientidel," ütles asekantsler.

Tatar usub, et ka 20 protsenti hinnatõusust, mis tarbija kanda jääb, on piisavalt märgatav, et motiveerib inimesi odavamaid lahendusi otsima. "Ma saaks aru, kui kogu 80 eurot megavatt-tunnist ületav hind oleks riigi kompenseerida. Siis tõesti kaoks gaasitarbijal motivatsioon otsida teist müüjat," ütles ta.

Margus Kaasik kinnitas, et Eesti Gaas toetuste najal riiki lüpsma ei hakka. "Meie töö ei ole kedagi lüpsta, meie töö on varustada klienti energiaga võimalikult hästi," ütles Kaasik

Temagi viitas sellele, et ka toetusega jääb konkurents turule alles. "Turg toimib lõpuks ikka," ütles Kaasik. "Ma ei ole kunagi vaadanud nendele toetusmeetmetele pilguga, et riik maksab kõik kinni, vahet ei ole, mida me kliendi käest küsime."