Euroopa Liit elab elektrituru reformi ootuses

Kõrgete energiahindade ja sellest tingitud rekordilise inflatsiooni käes kannatavad Euroopa Liidu riigid ootavad Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni lubatud tegevuskava elektrituru reformimiseks. Esimene võimalus ümberkorraldustest aimu saada tekib 9. septembril, kui kogunevad EL-i energeetikaministrid.
"Raketina tõusvad elektrihinnad toovad nüüd esile meie praeguse elektrituru ülesehituse piirangud. See töötati välja täiesti teistsugustes tingimustes ja teistsuguse eesmärgiga. Seetõttu töötame komisjonis erakorralise sekkumise ja elektrituru strukturaalse reformimise nimel," ütles von der Leyen esmaspäeval. "Me vajame elektrile uut turumudelit, mis tõesti töötaks ja tooks tasakaalu tagasi," lisas ta Sloveenias Bledis peetud konverentsil peetud kõnes.
Von der Leyeni sõnad annavad tunnistust, et komisjon on loobunud oma varasemast seisukohast kaitsta EL-i elektrituru praegust korraldust. Komisjon annab nüüd järele liikmesriikidele, mis väidavad, et turg ei ole loodud sellisena, et suudaks toime tulla Vene agressiooni järel vallandunud kiire hinnatõusuga, tõdes väljaanne Politico.
Lehe hinnangul on riikide hulgas järsult kasvanud toetus energiaturu kapitaalsele ümberkujundamisele, mida varem pooldasid vähesed valitsused.
Elektrienergia hinnatõusu üks põhitegur on Venemaa tegevuse tõttu kasvanud maagaasi hind.
Kuna Euroopa Liidus toimival elektriturul määrab elektrihinna viimane ja kõige kallimat hinda pakkuv tootja, mis enamasti on gaasielektrijaam, tingib mitu korda kasvanud gaasi hind ka oluliselt kõrgema elektrienergia hinna.
Von der Leyen lubas esmaspäeval peetud debatis Saksa majandusministri Robert Habeckiga, et kui hädapärased kiired meetmed energiahindade ohjeldamiseks, mis võiksid selguda juba lähinädalatel, saavad paika, vajab Euroopa Liit ka elektrituru fundamentaalset reformi. Tema sõnul tuleb gaasi ja elektri hind teineteisest eraldada. Von der Leyen lisas, et Euroopa elektrituru reformiga peab alustama järgmise aasta alguses, vahendas EurActiv.com.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ütles juulis peetud energeetikaministrite erakorralisel kohtumisel, et võimalike muudatuste ning nendega seotud kulude analüüsi esitletakse oktoobris ning seadusandlikud ettepanekud peaks valmima järgmisel aastal.
Riigid tegutsevad seni omapäi
Seni, kuni ühtset lahendust ei ole, on paljud riigid aastaga kohati kümnekordseks kasvanud energiahindade kompenseerimiseks elanikele ja ettevõtetele astunud erinevaid samme.
Nii on Portugal ja Hispaania saanud Euroopa Komisjonilt loa panna maagaasile hinnalagi ning sama on juba küsinud ka Belgia, märkis Politico.
Prantsusmaal on juba riiklik energiahindade lagi paigas ning riik on lubanud ohjeldada hindu ka järgmisel aastal.
Samas on mitmelt poolt kostnud hääli, et Euroopa Liit peab kriisile reageerima ühtselt.
Nii rõhutas seda sel nädalal Prahat külastanud Saksa kantsler Olaf Scholz kui ka EL-i praeguse eesistujamaa Tšehhi tööstuse ja kaubanduse minister Jozef Sikela.
After a weekend full of negotiations, I can announce that I am convening an extraordinary meeting of the Energy Council. We will meet in Brussels on the 9th September.
— Jozef Síkela (@JozefSikela) August 29, 2022
We must fix the energy market. Solution on the EU level is by far the best we have. pic.twitter.com/tsOzOSHpx0
Võimalikud elektrituru muudatused
EurActivi teatel on Tšehhi otsinud toetust oma ettepanekule panna hinnalagi elektri tootmiseks kasutatava gaasi hinnale. Teine võimalus oleks riikide või teoreetiliselt isegi Euroopa Keskpanga sekkumine turgu, lisas Sikela. Samas on tema sõnul ka muid võimalusi.
Nii märgib neljapäevane Financial Times (FT), et kuna elektriturg kujundati ajal, kui elektrit toodeti valdavalt fossiilkütustest, praegu aga saadakse juba suur osa elektrienergiast taastuvatest allikatest, siis võiks ekspertide hinnangul müüa tuulest ja päikesest toodetud elektrit madalama hinnaga.
Lisaks gaasile hinnalae panemisele tõi FT võimalusena välja ka selle, et komisjon soovitab riikidel kehtestada energiaettevõtetele, mis teenivad praeguste kõrgete hindadega superkasumeid, täiendav maks, millest laekuvate tuludega toetada kõige raskemini pihta saavaid ühiskonnagruppe, windfall tax. Samuti võib kaaluda gaasi- ja elektrihinna eraldamist.
Üheks võimaluseks oleks ka piirata elektri tarbimist nii, nagu toimub vabatahtlikult gaasitarbimises, kus riigid kärbivad seda praegu 15 protsendi võrra, et valmistuda talveks ning vähendada sõltuvust Vene gaasist.
Need sammud oleks lisaks juba käimasolevatele püüdlustele leida Euroopa Liidule alternatiivseid energiatarnijaid. FT meenutab, et EL on suutnud asendada juba viiendiku seni Venemaalt ostetud gaasist.
Igal juhul on poliitikute juhitav energiaturu reformi rong juba paigast liikunud ning praegu saab veel ainult rääkida selle liikumiskiirusest, võimalikest vahepeatustest ning lõppjaamast, tõdeb EurActiv.
Konsultatsioonifirma S&P Global energeetikaanalüütik Glenn Rickson aga rõhutas Politicos, et igasugune reform peaks vastama kolmele kriteeriumile: sel peab olema kindel lõpp-punkt, et mitte kahjustada tulevasi investeeringuid, see ei tohi moonutada üleeuroopalist turgu ega kahjustada soovi energiat säästa.
Toimetaja: Mait Ots