Riik annaks politseile taseri kasutamiseks vabamad käed

Taserid.
Taserid. Autor/allikas: ERR

Riik plaanib tunduvalt lihtsustada elektrišokirelvade kasutamist. Kui praeguses seaduses on need võrdsustatud tulirelvadega, siis eelnõu seaks need samale pulgale teleskoopnuia ja gaasipihustiga.

Pärast päästikule vajutamist paiskub relvast välja kaks kidalist, umbes sentimeetri pikkust nõela, peenikesed traadid järel. Nõelad tungivad läbi naha ja tekib vooluring. Politsei ja piirivalveameti ettevalmistuse ja taktikalise varustuse grupi juhi Jaak Kiviste sõnul halvab 50 000 voldine pinge inimese lihased.

"Inimene ei saa siis vastu hakata või rünnata. Tavaliselt ta kaotab tasakaalu, kukub ja niikaua, kuni vool on ringes sees, on inimese liikumisvõime pärsitud," rääkis Kiviste. 

Politsei kasutab elektrišokirelva umbes kümme korda aastas. Seaduse järgi võib seda tarvitada ainult kõrgendatud ohu korral ehk siis, kui ohus on inimese elu. Sel puhul on politseil valida, kas ta võtab appi tulirelva või elektrišoki.

"Need on olnud noaga ründe tõrjumised, kirvega ründe tõrjumised," kirjeldas Kiviste.

Alles paar kuud tagasi pidasid politseinikud niimoodi kinni Mustamäel turvameest pussitanud inimese. 

Elektrišokirelvast on abi olnud ka siis, kui inimene püüab iseendale viga teha. Nii näiteks saadi nuga käest ühelt Valgamaa mehel, kes polnud nõus seda muidu ära andma ja lõhkus otsustavalt oma käsivarsi. 

Viimase nelja aasta jooksul on politseinike rünnatud 150 korda. Neist 56 juhul said ametnikud küll vigastada, kuid elektrišokirelva nad kasutada ei tohtinud. Ametlikult oli tegu olulise, mitte kõrgendatud ohuga ehk ohus oli inimeste tervis. Sellistel puhkudel võib kasutada teisi teenistusrelvi ehk teleskoopnuia või gaasipihustit.

"Hiljuti oli näiteks olukord, kus politseinikud läksid lahutama tänaval toimunud kaklust, osapooled korraks eemaldusid teineteisest ja üks kakleja pööras oma viha politsei vastu ja asus teda peksma," rääkis Kiviste.

Nui ja gaas võivad elektrist ohtlikumad olla

Siseministeeriumis valminud eelnõu järgi võiks politsei ka sellisel puhul elektrit tarvitada. Ministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timbeg meenutas, et tulirelvaga võrdsustati elektrišokirelv 2014. aastal. Toona põhjendati eelnõu seletuskirjas, et tegu on Eestis veel uudse relvaga.

"Meil ei ole põhjust eeldada, et elektrišokirelv on mingil viisil oma kasutamisel ohtlikum, kui on näiteks teleskoopnuia kasutamine või pisargaasi kasutamine," märkis Timberg.

Ta viitas USA-s tehtud uuringutele, mille järgi võib teleskoopnuia ja gaasi kasutamin ehoopis rohkem kahju teha, kui elektrišokk. "Elektrišokirelva kasutamisel inimene tajub valuaistingut ja jäävad teatavad märgid kerele. Aga suuremaid vigastusi ei teki," sõnas Timberg.

Sama ütles ka Jaak Kiviste, kelle sõnul tuleb politseil kasutada niisugust relva, mis tekitab võimalikult vähe kahju.

"Gaasi kasutamisel näiteks oleneb väga palju inimese tervisest, ja sellest kogusest, mis talle lõpuks limaskestadele jõuab," sõnas Kiviste.

Viis aastat tagasi USA-s valminud uuringu järgi sai igal neljandal korral, kui politsei pipragaasi kasutas, viga ka keegi teine. Neist üheksal juhul kümnest kannatas kõrvalseisnud politseiametnik.

Kui gaasi kasutamine reeglina siiski eluohtlik ei ole, siis rusikalöök pea piirkonda või lämmatamine, samuti teenistuskoera hammustus või nuiahoop võivad korrarikkujale hulga kehvemini lõppeda.

"Nuia kasutamisel oleneb tulemus väga kasutaja osavusest, distantsist, löögipiirkonnast ja löögijõust. Selles mõttes on taseri kasutamine kindlasti palju kontrollitum," sõnas Kiviste.

2001. kuni 2008. aastani hukkus Ameerika Ühendriikides nendel kinnipidamistel, kus politsei elektrišokirelva kasutas, kokku ligi 400 inimest. Siiski ei seostata neid surmasid otseselt 50 000-voldise elektrivooluga. Reeglina saabus surm pärast pea äralöömist.

Kiviste sõnul pole elektrišokirelva kasutamine kuidagi ohtlikum ka nende inimeste puhul, keda aitab elus hoida südamestimulaator. "Nii uuringud kui praktika on näidanud, et sellel elektril ei ole mingit seost südametööga," ütles Kiviste.

Elektrišokirelv on kaasas igal patrullil

Eesti politsei sai esimesed elektrišokirelvad kätte 2018. aastal. Alates sellest ajast on neid ka üha enam tarvitatud. "Kui nüüd see muudatus ära teha, siis hetkel on politsei hinnanud, et nende juhtumite arv võib tõusta kuskil 20 või 30 korrani aastas," sõnas Timberg.

Politsei ligi 1500 esmareageerijast on pea kõik läbinud ka elektrišokirelva kasutamiseks tarviliku koolituse.

"Me oleme ostnud relvi niimoodi, et iga patrull oleks varustatud vähemalt ühe relvaga. Ja püüame tagada seda elukaart, et kui mõned ära kuluvad või purunevad, saaksime me need asendada," rääkis Kiviste. "See suurusjärk jääb praegu 150 kanti."

Elektrišokirelvade ja nende laskemoona ostmiseks on politsei teinud kaks riigihanget. Esimene, 500 000-eurone raamleping sõlmiti 2018. aastal, teine, 2,4 miljoni eurone leping 2020. aastal. Mõlemad on tehtud osaühinguga Baltic Fox OÜ.

See ettevõte oli ka ainus, kellega hankeid tehes läbi räägiti. Nimelt on just neil leping USA firmaga Axon Enterprise, varasema nimega Taser International, mis toodab suure osa maailma elektrišokirelvadest.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: