Raporti kolmest stsenaariumist kaks viitavad Vene majanduse kahanemise kiirenemisele 2023. aastal ning majanduse taastumist alles 2030. aastaks.

Keskmise stsenaariumi järgi on Venemaa 2023. aasta majanduse kogutoodang 8,3 protsenti väiksem kui 2021. aastal.

Bloombergi sõnul on nende allikad kinnitanud raporti autentsust ning väidetavalt tehti sellest 30. augustil Vene tippametnikele ettekanne.

Kõige negatiivsema stsenaariumi kohaselt jõuab Vene majandus kahanemise põhja 2024. aastal, mille puhul oleks Vene sisemajanduse kogutoodang (SKT) 11,9 protsenti väiksem kui 2021. aastal.

Kõik kolm stsenaariumi eeldavad, et lääneriikide sanktsioonid Venemaa vastu karmistuvad ning nendega liitub tõenäoliselt veel riike. Samuti peaks Vene majandusele negatiivselt mõjuma Euroopa kollektiivne otsus loobuda Vene naftast ja gaasist.

Raporti sõnul olevat Vene majandus sisuliselt blokaadis, kuna piiratud on nii eksporte riigist välja kui ka importe riiki sisse. Oma osa mängivad ka sanktsioonid tehnoloogia ja finantsteenuste vallas.

Venemaalt võib raporti hinnangul aastaks 2025 lahkuda tervelt 200 000 IKT valdkonna spetsialisti, mis oleks arvestatav ajude väljavool.

Avalikult on Vene ametiisikud teatanud, et lääneriikide sanktsioonid pole suurt mõju avaldanud ning Vene majandus kahaneb sel aastal alla kolme protsendi ning 2023. aastal veelgi vähem.

Väliselt on ka Vene majandus stabiliseerunud võrrelduna veebruari ja märtsiga.

Vene majandusminister Maxim Rešetnikov ütles raporti kohta Vene uudisteagentuurile Tass, et raport on kõigest alus Vene majanduspoliitika tegemiseks ja "uute majandusoludega kohanemiseks". Ministri sõnul võetakse otsuste tegemisel alati arvesse kõige positiivsemad ja kõige negatiivsemad stsenaariumid.

Bloombergi enda majandusanalüütik Alexander Isakov hindas, et Vene riigi potentsiaalne majanduskasv peaks järgmine kümnend olema 0,5 protsendi kuni ühe protsendi võrra väiksem kui tavaoludes. Sealtmaalt peaks aga kahanemine jätkuma, jõudes aastaks 2050 nulli lähedale.

Raport kirjeldab ka vähenenud tootmismahte mitmes Vene riigi jaoks olulises eksportsektoris, sh nafta, gaasi, metallide, kemikaalide ja puidutoodete sektorites. Pessimistliku hinnanguna prognoositakse, et antud sektorid võivad küll taastuda, kuid ei ole tulevikus enam Vene majanduse veduriteks.

Vene gaasi müügi lõpp Euroopasse viiks Vene majandusest 400 miljardit rubla (6,63 miljardit eurot) aastas. Keskpikas perspektiivis ei ole võimalik Vene gaasile uusi turge leida samas mahus, hindab raport.

Sanktsioonid peaks raporti hinnangul mõjutama ka Venemaa võimet rajada veeldatud maagaasi rajatisi, kuna puudub ligipääs kriitilisele lääne tehnoloogiale.

Euroopa riikide plaan lõpetada Vene nafta import peaks mõjutama Vene nafta tootmist piisavalt palju, et selle tõttu võib väheneda kütusetootmine ka Vene turu jaoks.

Metallitööstus saab samuti sanktsioonide tõttu kahju, kaotades aastas 5,7 miljardit eurot, hindab raport muuhulgas.

Üleilmse majanduslanguse korral oleks kahju Venemaale veelgi suurem, kuna Vene kaupadest loobutaks kitsaste ressursside korral kõige esimesena. See viiks rubla väärtuse languseni ja tingiks Venemaal tugeva inflatsiooni.

Lühiperspektiivis mõjub Vene tootmissektorile negatiivselt imporditud toorme ja komponentide äralangemine. Pikas perspektiivis aga ei suudeta imporditud tehase sisseseadet parandada, mis samuti Vene majanduse kasvupotentsiaali raporti hinnangul püsivalt kärbib.

Raportis tuuakse välja, et osale kriitilistele importkaupadele puudub alternatiiv, seda raporti hinnangul isegi Vene põllumajandussektoris.

Bloomberg toob oma ülevaate lõpus välja sektorite kaupa potentsiaalse kahju Vene majandusele.

Näiteks 99 protsenti linnukasvatuses ning 30 protsenti Holsteini piimalehmade toodangust sõltub importkaupadest. Samuti ostetakse välismaalt enamik suhkrupeedi seemnetest ja seemnekartulist.

95 protsenti Vene tsiviillennundusmahust sõltub välisriikides ehitatud lennukitest ning varuosade puudumine võib viia Vene lennunduspargi kahanemiseni, kuna olemasolevaid lennukeid ei saa korraliku hoolduse ja varuosadeta igavesti töös hoida.

Masinaehitussektor on ainult 30 protsenti tööpinkidest Vene päritolu ning Vene riigisisesel tööstusel puudub suutlikkus katta lääne importtehnika äralangemine.

Farmaatsiavaldkonnas sõltub 80 protsenti Vene sisemaisest tootmisest välisriikidest pärit toormest. Infotehnoloogia- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris võib Venemaal aastaks 2025 tekkida puudus SIM-kaartidest.

Vene majanduse kohta on viimastel kuudel ilmunud vastuolulisi hinnanguid. Juulis ilmunud Yale'i ülikooli analüüsi kohaselt läheb Vene majandusel kehvemini, kui avalikult mulje on jäänud.

Majandusleht The Economist hindas augusti lõpus kaudsete mõõdikute kohaselt, et Vene majandusel läheb vähemalt praegu arvatust paremini.