The Economist: Vene majandusel läheb arvatust paremini

Naine OBI poes Moskvas
Naine OBI poes Moskvas Autor/allikas: SCANPIX/EPA/MAXIM SHIPENKOV

Analüütikute seas käib vaidlus, kui hästi või halvasti Vene majandusel läheb. Majanduslehe The Economist hinnangul läheb Vene majandusel praegu paremini, kui varem arvati.

Alates Venemaa täieulatuslikust kallaletungist Ukrainale veebruaris on Vene keskpank ja riiklik statistikaamet Rosstat lõpetanud Vene majanduse kohta oluliste statistikanäitajate avaldamise.

The Economisti hinnangul on kaudsete mõõdikute järgi võimalik tuvastada, et Vene majandusel läheb arvatust paremini.

Hinnang on vastupidine hiljutisele Yale'i ülikooli analüüsile, mille hinnangul on Vene majandus katastroofilises seisus, kuna lisaks sanktsioonide mõjule on lääneriikide ettevõtted riigist lahkunud. Yale'i analüüsi järgi esitab Vene valitsus ka valitud statistikat, jättes varju riigi majanduse nõrgad küljed.

Vene teemade ekspert Chris Weafer on samas väitnud, et Vene majandus ei ole kokku kukkumas.

Kui Venemaa veebruaris Ukrainale kallale tungis, kaotas rubla oma väärtusest dollari suhtes ligi veerandi.

Samuti kukkus börs kokku, mistõttu börsikauplemine peatati. Sellele järgnesid lääneriikide sanktsioonid ja välisettevõtete lahkumine riigist.

Kuu peale invasiooni hindasid analüütikud, et Venemaa SKP ei tõuse mitte 2,5 protsenti, nagu varem arvati, vaid kahaneb ligikaudu 10 protsenti 2022. aasta lõpuks.

Valge Maja teatas, et nende sõnul on eksperdid hinnanud Vene majanduse SKP kahanemist 2022. aastal lausa 15 protsenti.

The Economist toob välja, et Vene majanduse käekäigu debatis on samas kõik ühel meelel, et majandustegevus riigis kannatab sõja alustamise pärast – intressimäärade järsk tõus ning välisettevõtete lahkumine riigist on Vene majanduse viinud majanduslangusesse.

Ametlike andmete kohaselt langes Vene SKP 2022. aasta teises kvartalis neli protsenti.

Samuti on riigist lahkunud paljud haritud inimesed, kes põgenesid kas majanduslike mõjude eest või ei toeta Venemaa algatatud sõda.

Lisaks on teada, et selle aasta esimeses kvartalis (viimane, mille kohta on andmeid) võtsid välismaalased Vene majandusest välja 15 miljardi dollari jagu investeeringuid.

Märkimist väärib ka asjaolu, et rahakanded Venemaalt Gruusiasse on kasvanud pea 10 korda võrreldes eelmise aastaga.

Siiski näitab The Economisti analüüs, et Vene majandusel läheb paremini, kui isegi varasemad optimistlikumad prognoosid hindasid. Selle on tinginud suuresti energiakandjate, nagu nafta ja gaasi müük, kuna nende hind on tõusnud rekordiliselt kõrgele.

Näiteks Vene tööstustoodang on võrrelduna eelmise aastaga langenud ainult 1,8 protsenti JPMorgan Chace analüüsi järgi. Sanktsioonide ja sõja mõju teenindussektorile on samuti väiksem kui eelnevate kriiside jooksul.

Peale algset kukkumist on ka elektri tarbimine riigis kasvanud. Samuti on näha raudtee kaudu tehtud kaubalaadimistest, et nõudlus kaupade järele on riigis püsinud stabiilsena ning inflatsioon ei ole enam nii kõrge.

Vene statistikaameti Rosstat hinnangul on ka inflatsioon riigis vaibumas ning tugevam rubla on muutnud importkaubad odavamaks.

Vene tööturul ei ole samuti näha tööotsijate suurt kasvu. Töökuulutusi jagavas portaalis HeadHunter on kogu Venemaa peale tööotsijate suhtarv vabadele töökohtadele kasvanud 3,8-lt jaanuaris kõigest 5,9-ni maikuus.

Lehe hinnangul on kolm põhjust, mis Vene majandus on edukalt hakkama saanud.

Esiteks on palju majanduspoliitilisi otsuseid delegeeritud pädevatele inimestele nagu Vene keskpanga juht Elvira Nabiullina.

Teiseks on Vene ühiskond peale Nõukogude Liidu kollapsit elanud läbi vähemalt neli majanduskriisi (1998, 2008, 2014 ja 2020) ja seetõttu on ühiskond kriisikindlam ning paljudel inimestel on isiklik kogemus, kuidas rasketel aegadel hakkama saada.

Kolmandaks Vene majanduse hakkamasaamise põhjuseks on riigi ulatuslik energiakandjate müük.

Rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul on sanktsioonid Vene naftatootmisele ainult piiratud mõju avaldanud.

Alates veebruari invasioonist on Venemaa müünud Euroopa Liidule 85 miljardi dollari väärtuses fossiilseid kütuseid.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: The Economist

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: