Elektri tipphinna vältimine eeldab koostööd naaberriikidega
Eestis on tipukoormuste katmiseks piisavalt tootmisvõimsusi, kuid varustuskindluse ja paremate hindade tagamiseks peab tegema tihedamat koostööd naaberriikidega, rääkisid Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ja majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar "Reporteritunnis".
"See talv on ka Eleringi poolt vaadates oluliselt murettekitavam, kui paljud talved enne seda. Just gaasi kättesaadavusest lähtuvalt ja suuremast riskist lähtuvalt Balti riikide erakorraliseks eraldamiseks Venemaa elektrisüsteemist," rääkis Veskimägi.
"Kõiki neid riske arvestades on järgnev talv eelkõige hinnamure. Tuled põlemas ja kodud soojas me siiski suudame hoida," sõnas Veskimägi.
Veskimägi rõhutas, et tootmisvõimsustest praegu puudu ei ole, küsimus on hinnas. 17. augusti hinnarekord 4000 eurot megavatt-tunnist oli anomaalia. "Kui meil oli 2700 MW tootmisvõimsust ühel või teisel põhjusel turult väljas, Lätis, Leedus ja Eestis, siis loomulikult pididki hinnad hulluks minema," ütles ta.
Ühegi elektrijaama praegu sulgema ei hakata ning pigem otsitakse võimalusi vanade konserveeritud jaamade turule tagasi toomiseks. "Aga muud piirangud – kütuste, jahutusvee, hüdroreservide piirangud on need, kus on täna pudelikael," ütles Veskimägi.
Tatar sõnas, et hinnalae kujunemise süsteem on üks koht, mille peab üle vaatama ning sellele leidub toetust ka mujal Euroopas. "Ma usun, et see on esimene koht, mis läheb ümber vaatamisele," ütles ta.
Tatar märkis, et Eestis on piisavalt tootmisvõimsusi, et tipukoormused katta. "1000 MW on see, mis on Eesti Energiale antud kohustusena üleval hoida, aga see on väiksem võimsus, kui Eesti Energial olemas on," sõnas ta.
"Aga nagu me teame, need tootmisvõimsused vajavad remonti, nad lähevad mõnikord avariisse, mõnikord on naabritel soodsamaid võimsusi, mida on mõistlikum kasutada ja nii edasi," ütles Tatar. "Kuid igal juhul on kasulikum ja parem, et me oleme naabritega ühenduses, et neid tootmisvõimsusi kõige mõistlikumalt kasutada. See toob meile juba täna parema varustuskindluse ja paremad hinnad."
Veskimäe sõnul oleks 17. augusti olukorra kordumise vältimiseks vaja Baltikumis paremat kontrolli- ja kooskõlastusõigust suuremate tootmisseadmete suhtes.
"Me peaksime ennetavalt, enne seda kui päev ette turuhind tekib, omama arusaama, mis jaamad on turul, mis ei ole turul. Ja mitte ainult, vaid tegelikult ka omama õigust - kui näeme, et tootmisvõimsusi koos ühendusvõimsustega ei pruugi olla piisavalt tarbimise katmiseks - korralisi hooldusi edasi lükata, jaamasid hooldusest tagasi tuua. Midagi ei ole teha, tänases olukorras tuleb natuke rohkem koos naabritega planeerida, et välistada selline olukord, nagu oli 17. augustil, et saame kõigepealt 4000-eurose hinna kätte, ja siis hakkab selguma, et elektrijaamasid, mis saavad töösse tulla, on küll," ütles Veskimägi.
Veskimäe hinnangul oleks vaja juurde juhitavaid tootmisvõimsusi, kuid uut Auvere-laadset jaama pole mõistlik rajada.
"Pikas vaates me ei saa kliimateemat jätta laualt kõrvale. Pole minu asi siin öelda, kas see on õige või vale, aga olen kahtlev, kas oleks hea plaan täiendavalt põlevkivijaamadesse investeerida," ütles Veskimägi.
Tatar sõnas, et Auvere elektrijaama rajamine oli hea mõte, kuid rohkem selliseid elektrijaamasid rajada pole mõistlik. "Meil on vaja saada suurusjärgus 1000 megavatti maismaatuult, me peame aastaks 2030 saama püsti esimese suurema meretuulepargi, neid on praegu samas arendusjärgus umbes kolm, ning liikuma edasi hajatootmisega, mis toimub päikeseparkide osas," ütles ta.
Euroopa Komisjon otsib lahendusi energiahindade alla toomiseks. Võimalike ettepanekute seas on hinnalae seadmine elektritootmises kasutatavale gaasile ja elektribörsilt kõrgemaid hindasid loovate gaasijaamade eemaldamine.
Veskimäe sõnul gaasi elektrihinnast lahti sidumine tekitab küsimuse, kes vahe kinni maksab. "Minu jaoks halbadest lahendustest kõige parem oleks see, et tekib kaks hulgituru hinda, gaasijaamadel oma muutuvkulupõhine hind ja teised elektrijaamadel on oma hinnalagi. Seal on ka omad probleemid, aga paljude erinevate lahenduste juures on see täiesti okei, et mitte minna tagasi tsentraalsesse planeerimisse, see oleks kõige halvem lahendus," rääkis ta.
"Tsentraalne keskselt juhitud, poliitiliselt kontrollitud nii-öelda plaanimajandus energiamajanduses ei ole modus operandi, mis võiks olla jätkusuutlik," ütles Veskimägi.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Reporteritund", intervjueeris Arp Müller