Utilitas kasutab Tallinnas odavamaid kütuseid, aga toasoe jääb ikka kalliks
Tallinna suurim kaugküttetootja Utilitas, kes seni kasutas oma katlamajades lisaks puiduhakkele ja heitsoojusele kütmiseks gaasi, sai keskkonnaametilt loa vahetada gaas odavama põlevkiviõli vastu. Samuti ootab vormistamist luba kasutada kütmiseks diislikütust. Toasooja hinda see aga kaugküttel pealinlastel allapoole ei too.
Kaugkütteperiood algab Tallinnas 1. oktoobrist. Selleks ajaks on Utilitase kaks sinist mahutit täidetud üks põlevkiviõli ja teine diislikütusega. Neist hakkavad tallinlased uuel kütteperioodil toasooja saama.
"Kuna Tallinnas on soojusportfellis kaks kolmandikku heitsoojus ja puiduhake, siis kasutame reservvõimsust tipuvõimsuste kasutamisel ja see sõltub eelkõige ilmast. Gaas ei jää täiesti välja, aga tegemist on ikkagi portfelli mitmekesistamisega," ütles Utilitas Tallinna juhatuse liige Janek Trumsi.
Kuigi nii põlevkiviõli kui ka diislikütus on odavamad kui gaas, siis küte tallinlaste jaoks odavamaks ei lähe.
"Täna on väga volatiilne kütuste turg. Igakuiselt on kõik kütused muutumises. Pigem näeme, et kütuse hind jääb hetkel stabiilseks, kuidas see nüüd kütteperioodil muutuma hakkab, ei ole täna valmis veel ütlema," ütles Trumsi.
Utilitase kõrval on üle Eesti teisigi kütteettevõtteid, kes gaasi asemel erandkorras muid kütteliike kasutusele soovivad võtta. Enamik taotlusi on veel menetluses.
"Alates 1. märtsist on meil kümme soojatootjat esitanud taotlused oma keskkonnalubade muutmiseks või erandi saamiseks 19 katlamaja osas. Suurem osa tahavad minna üle põlevkiviõlile, kuskil kaks kolmandikku nendest muudatustest on seotud põlevikiviõliga ja kuskil üks kolmandik on siis muud kütused, kas diiselkütus, pelleteid, isegi puidupelleteid, või siis turvast," ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius.
Eranditaotlused väljastatakse üheks kütteperioodiks ehk oktoobrist aprilli lõpuni.
Gaas on oma keskkonnamõjudelt kõige leebem kütteliik, teiste liikide puhul peab keskkonnaamet jälgima, et saastenorme ei ületataks.
"Loomulikult, teiste kütteliikide kasutuselevõtul on see keskkonnamõju suurem. Kui räägime põlevkiviõlist või diislist, siis on seal teatud hulk väävlit sees," ütles Kosenkranius.
Keskkonnaameti hinnangul aga pealinna mädamunalõhn siiski ei ohusta, kui tootjad kütust korrektselt käitlevad. Küll aga võib pumpamisel levida soodsate tuuleolude korral spetsiifiline õlilõhn.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK