"Põhiseaduslikkuse järelevalve toimib Eestis päris hästi. Arutada ja analüüsida võib alati, ehk tõesti ka seda, kas õnnestub vähema hulga inimestega ka selles vallas teha rohkem," ütles Madise ERR-ile vastuseks palvele kommenteerida ministri ideed. "Veel parem oleks olukord siis, kui põhiseadusevastaseid seadusi ja määrusi vastu ei võetakski, nii ei jõutakski inimeste õiguste rikkumiseni. See aga nõuab hea hariduse ja töömotivatsiooniga sõltumatuid ametnikke," lisas õiguskantsler.

"Põhimõttelisi õiguskaitselünki, mida ravida uute kaebevõimaluste või lausa uute kohtuinstantsidega, ma täna Eestis ei näe," ütles riigikohtu halduskolleegiumi esimees Pilving. "Justiitsministri soov kohtupidamist parandada on põhimõtteliselt muidugi tervitatav. Riigi nappide vahendite juures tuleb samas väga targalt mõelda, kus kulukaid parendusi teha tasub," lisas riigikohtunik.

Pilving ütles viitega oma kogemustele riigikohtus ja kohtute haldamise nõukojas, et akuutsed probleemid on Eesti kohtusüsteemis suurte kriminaalmenetluste kestus ning tsiviilasjade üha kasvav hulk, eriti Harju maakohtus. "Suurt muret valmistab õigusharidus, nii kohtunike, kohtujuristide, nõunike kui üldse õigusasjatundjate järelkasv," tõi ka tema esile hariduse teema.

"Halduskohtutes tuleb kiirelt leida lahendused võimalikeks eriolukordades, näiteks massilise sisserände tõrjumiseks," lisas Pilving.

"Viimasel ajal on konverentsidel ja erialaartiklites arutletud, kas näiteks koroonaasjades on kohtulik kaitse piisavalt kärme. Ma kardan, et lahendus ei saa olla säärane, kus näiteks sajad koroonakaebused saabuvad kõik otse riigikohtusse. Või kümned sisserändajad ja sajad vangid oma kaebustega. Kõigis neis on ju kaalul olulised inimõigused. Õiguste kaitsmise eesliiniks on ikka maa- ja halduskohtud ning võimalikele probleemidele tasuks loodaval töögrupil otsida lahendusi ka sealt," rõhutas riigikohtunik.

Madise tõi esile rahapuuduse

Õiguskantsler Madise tõi oma vastuses suure probleemina esile rahapuuduse riigiasutustes.

"Õiguskantsleri töös näen seda, et häid spetsialiste ja palgaraha on peaaegu kõikjal riigi- ja omavalitsusasutustes puudu: mitte ainult koolides, ametites-inspektsioonides, vaid ka kohtutes," ütles Madise. "Mulle tundub, et peame harjuma mõttega, et edaspidi tuleb teha rohkem ja paremini vähema hulga inimestega kui seni," lisas ta.

"Väga teraselt tasub analüüsida, kus on võimalik maksumaksja rahast makstavaid töötunde kokku hoida, samas kaitstes tõhusalt ja selgelt inimeste õigusi," jätkas õiguskantsler.

"Häid juriste ja raha on puudu ka riiklikus õigusabis: näeme, et inimestel on väga raske end tsiviil- ja kriminaalasjades kaitsta. Halduskohtus kehtib uurimispõhimõte ja halduskohus peab asuma inimese poolel, ent vahel on vaja head õigusnõu sealgi. Ja halduskohus saab oma eripärast rolli täita vaid siis, kui kohtunikke, kohtujuriste ja teisi abilisi on piisavalt," rõhutas Madise. "Halduskohus täidab isikute põhiseaduslike õiguste kaitse seisukohalt võtmerolli. Suur probleem on kohtuekspertiisidega: eksperte on vähe, tasud väga madalad. Seda loetelu võib pikalt jätkata," tõdes õiguskantsler.

Madise: kriminaalmenetluse korraldus vajaks ülevaatamist

Madise tõi esile ka vajaduse teha muutusi kriminaalmenetluse protsessis, et vähendada nende ajalist kestvust.

"Õiguskantsleri töös näen vajadust üle vaadata kriminaalmenetlus: nn võistlev protsess viib vähemalt mõnedes kriminaalasjades olukorda, kus õiguslikult lihtsat kuritegu käsitletakse mitmekümnel istungipäeval," ütles Madise. "Keerukates asjades võib aga minna nii, et kuna kohtunik ei tohi eelnevalt toimikuga tutvuda, ei oska ta süüdistajale ja kaitsjale asjakohaseid küsimusi esitada, kohtualusele jääb sellest väga kehv mulje. Ajakulu on mõlemal juhul liiga suur, vahel jõutakse end vahepeal parandanud inimese vangisaatmiseni aastaid peale kuritegu," jätkas ta.

"Kohtunikud on väga ülekoormatud, inimesi on puudu. Euroopa võrdluses on Eesti kohtud tublid, siiski tundub, et kohtunike ja kohtuametnike tööaega saaks kulutada paremini, jõuda kiiremini asjatundlike, selgete, õiglaste otsusteni," leidis õiguskantsler Ülle Madise.

Justiitsminister Lea Danilson-Järg saatis septembri alguses riigikohtule, presidendi kantseleile, õiguskantslerile, riigikogu põhiseaduskomisjonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Advokatuurile ja Riigiõiguse Sihtkapitalile kutse osaleda ministeeriumi juhtimisel loodavas töörühmas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse analüüsimiseks ja võimalike seadusemuudatuste ettepanekute koostamiseks.