"Põhiseaduslikkuse järelevalve on oluline valdkond, kus on aeg-ajalt ikka vaja ülevaatust ja analüüsi, kuidas seni on läinud ja mida muuta paremaks," ütles Danilson-Järg esmaspäeval ERR-ile. "Seda tuleks igal juhul aeg-ajalt teha, aga eriti täna, arvestades nii koroonakogemust kui ka eelseisvaid valimisi, on see võib-olla just sobilik hetk ülevaatuseks," lisas ta.

Ministri sõnul tõusetusidki põhiõiguste ja vabaduste tõhusama kaitsmise teemad muuhulgas seoses koroonapiirangutega ja ta viitas seejuures ka õiguskantsleri kirjutatule.

"Aga meil lähenevad ka valimised. Valimiskaebuste lahendamine käib läbi riigikohtu, aga siin kehtivad täna sellised reeglid, mis võivad suurema kaebuste hulga puhul osutuda takistuseks ja pidurdada valimistulemuste väljakuulutamist. Siin peab läbi mõtlema, mida teha annab – kas tähtaega pikendada või mingisuguseid täiendavaid tingimusi panna. Need teemad tahame kindlasti läbi arutada," rääkis Danilson-Järg.  

Veel tõi minister välja paljudes riikides kasutusel oleva praktika, et opositsioonil on võimalik pöörduda põhiseaduskaebusega otse riigikohtusse. Täna hindab Eestis parlamendis vastuvõetud otsuste põhiseaduspärasust president, kes saab vajadusel pöörduda hinnangu saamiseks riigikohtusse.

"Aga väga paljudes riikides on see võimalus ka opositsioonil, kui ta leiab, et mõni seadus või otsus, mida riigikogu on teinud, ei ole kooskõlas põhiseadusega, saab ta otse pöörduda hinnangu saamiseks riigikohtusse," rääkis justiitsminister.

Ministri sõnul ei tasuks karta, et kui selline võimalus tekib, siis opositsioon hakkab pahatahtlikult kaebusi esitama. "Varasem praktika, nii palju, kui ma olen kuulnud, on see, et kui selline võimalus tekib, siis alguses seda aktiivselt kasutatakse, aga kuna riigikohus saab väga hästi ka selle töö selgeks, kui ta saab aru, kus reaalselt on probleem ja kus probleemi ei ole ja neid kaebusi menetlusse ei võeta, siis kaob ka selline esialgne õhin. Siis ei pöörduta hiljem põhjendamatult," ütles Danilson-Järg. "Täna jah on see võimalus läbi presidendi neid küsimusi lahendada, aga võib-olla tasuks kaaluda ka siin lisavõimaluse andmist," märkis ta. "See on ka selle töörühma üks teema, et läbi arutada, kas ka Eestis oleks vajadust sellise muudatuse järele," ütles justiitsminister.

"Lisaks ka erinevaid muid küsimusi. Näiteks individuaalkaebuse küsimus: täna saab kodanik mõne seadusesätte kooskõla põhiseadusega vaidlustada kas läbi õiguskantsleri või läbi kohtu. Ise otse pöördumist ei ole hetkel ette nähtud," jätkas minister. "Oleme ka seda mõelnud, et teatud juhtudel võib-olla see oleks põhjendatud. Aga seda siis tulebki rohkem analüüsida ja vaadata, kas ja millistel tingimustel see võiks edaspidi võimalik olla."

Veel võiks ministri hinnangul olla vajalik analüüsida väliskohtunike kaasamise võimalust. "See on natuke sarnane sellega, mis meil täna toimub kohtutes nii-öelda rahvakohtunike näol. See tähendab siis seda, et kohtunik võib kaasata näiteks spetsialiste või õppejõude või eksperte või ka teistest kohtutest kohtunikke, kes võib-olla just selle vaidlusaluse teema osas omavad mingisugust täiendavat ekspertteadmist. See jääb siis võimaluseks, et kompetentsi ka kaasata põhiseaduse asjade lahendamisel," selgitas Danilson-Järg.

Värske pilguga tasub tema sõnul vaadata ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamise üldist korraldust.

Justiitsminister saatis septembri alguses riigikohtule, presidendi kantseleile, õiguskantslerile, riigikogu põhiseaduskomisjonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Advokatuurile ja Riigiõiguse Sihtkapitalile kutse osaleda ministeeriumi juhtimisel loodavas töörühmas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse analüüsimiseks ja võimalike seadusemuudatuste ettepanekute koostamiseks.  

Küsimusele, kas muudatused võiksid tähendada ka ettepanekuid põhiseaduse muutmiseks, vastas Danilson-Järg, et tõenäoliselt mitte, aga töörühma juht paneb ise paika täpse fookuse, mis teemad lauale tulevad. Töörühma juhtimine ei ole tema sõnul veel kokku leppinud, aga juhiks saab kindlasti justiitsministeeriumi esindaja.

"Ei saa töörühma kaasatud asutustele niisugust kohustust panna. Eelkõige selle tõttu, et seal on ka administratiivne pool, mida täidab justiitsministeerium. Töörühm hakkab justiitsministeeriumis koos käima ja küllap siis ka meie seda töörühma juhime. Aga tahame kindlasti juurde kutsutud asutuste oskusi, infot, teavet ja seisukohti, et neid teemasid arutada," märkis minister.

Kui töörühma formaalseks juhiks saab ka justiitsminister, siis sisuliselt hakkab seda kindlasti juhtima mõni ametnik, rõhutas Danilson-Järg.

Ministri sõnul ei arva ta ka, et töörühma töö tulemused juba selle koalitsiooni ajal selguksid.

"Kuna selle koalitsiooni ajaraam on lühike, siis ma eriti ei usu, et selle töö viljad hakkavad juba lähikuudel kuskilt paistma – et oleks juba reaalselt mingisuguseid seadusemuudatused või eelnõud. Eesmärk oli eelkõige see protsess algatada läbi, analüüsida aja jooksul üles kerkinud küsimused ja vaadata, kas meil on üldse vajadust midagi muuta ja kui muuta, siis mida täpsemalt. Kõigepealt tuleb ikkagi mõttetöö ja analüüs ära teha, milleks see töörühm on kokku kutsutud ja siis juba järgmine etapp on siis need konkreetsed muudatusettepanekud ja võimalikud lahendused, mis töörühm välja toob. Ma arvan, et see osa jääb igal juhul juba järgmise valitsuse aega," rääkis ta.