Lukase sõnul ei asenda aineõpetajate järelkasv praegu kvalifikatsioonita või pensionile jäävaid õpetajaid. Gümnaasiumiastmes peaks tunde andma oma aine õpetajad, kuid senisest enam tuleks kaaluda võimalusi õpetajate erialade kombineerimiseks.

"83 protsenti õpetajatest on täisajaga normkoormusega õpetajad. Üldiselt küllalt palju on neid, kes ei ole normkoormusega ja neid annab, eriti väikestes koolides, kombineerida. Ja teisalt miks ei võiks õpetaja mitut ainet õpetada, kui ta ühes aines tunde täis ei saa," sõnas ta.

Koolivõrk tõmbub kokku ka eestikeelsele õppele üle minnes, sõnas Lukas. "Ka venekeelseid koole on praegu rohkem kui vene kodukeelega õpilaste jaoks vaja oleks. Selle reformi käigus kindlasti ka osa koole uksed suleb ja kindlasti osa gümnaasiumiosi kaob ära," ütles ta.

Praegu on eesmärgiks tõsta õpetaja palga alammäära nii, et keskmine õpetaja palk jõuab 2000 euroni, sõnas minister.

"Selleks, et praegusel hinnangul ära hoida pahameelt pedagoogide hulgas ja kindlustada, et inflatsiooniga natukenegi koos rühkida ja mitte alla jääda on vaja ligi 100 miljonit eurot. See on kindlasti suur raha, me peame sellega arvestama," ütles Lukas.

Pikemaks ajaks siia jäävad Ukraina lapsed eraldi plaani ei vaja

Ministri sõnul on Eestisse jõudnud ligi 8000 Ukraina lastest ligikaudu 2700, kes on küll Eestisse tulnud, kuid keda ei ole kooli registreeritud.

"Võib eeldada, et kõiki neid lapsi ei ole enam Eestis. Osa on ära liikunud, osa kavatsevad kohe Ukrainasse tagasi minna. Põgenike saatused on tegelikult küllalt dramaatilised, me peame arvestama, et nende sulandumine siinsesse ühiskonda – kui see on üldse võimalik – on raske," rääkis Lukas.

Praeguseks on kas koolis või lasteaias registreeritud üle 6500 lapse ning igapäevaselt tuleb neid juurde. "Muidugi me selgitame, et vähemalt nii kaua kuni koju ei saa – see on rõõmustav, et inimesed loodavad koju saada, kuidas me ütleme, et ei saa – paljudel juhtudel on koduigatsus nii suur, et loodetakse juba järgmisel kuul või nädalal minna. Nendega on vestlused, omavalitsustega teeme koostööd," ütles ta.

Lukase sõnul ei tehta haridussüsteemis plaane, mille järgi jääks Ukraina lapsed siia aastakümneteks. "Aga me suuname nad Eesti haridussüsteemi teadmisega, et kui nad ka siin on ja mingil põhjusel aasta-kahe jooksul selgub, et nad jäävad siia, siis nad poleks maha visanud seda kahte aastat, vaid oleks siia integreerunud, oskaks eesti keelt, saaks siin hakkama ja koolis edasi õppima," rääkis ta.

See on ka üks eesmärk Eesti haridussüsteemi eesti õppekeelele viimisel. "Tegelikult tuleb siia erinevatel põhjustel, perekondade kaupa ka teistest riikidest, ka Venemaalt inimesi ja nad ei tohi sattuda siia venekeelsesse haridussüsteemi, kuhu nad kaovad lihtsalt ära, jäädes ühiskonnast kõrvale," rääkis Lukas. "Selle tõttu on kiires korras vaja üle minna eesti keelele."

Eestikeelsele õppele üleminek vajab tuleval aastal 41 miljonit eurot

Venekeelsetes koolides esimeses ja neljandas klassis eestikeelsele õppele üle minemine eeldab seadusemuudatust. Lukase sõnul peab riigikogu seaduse vastu võtma novembris ning ministeerium on vastavad ettevalmistused teinud.

Eestikeelsele õppele üleminek ootab samuti täiendavat rahastust. "Tuleb täiendavalt ülikoolides avada õppekohti, selleks taotleme me praegu täiendavaid vahendeid. Loomulikult see reform ise läheb maksma meie arvestuste kohaselt järgmisel aastal 41 miljonit ja edasi tõusvas joones. Järgmine suur kuluartikkel on Ida-Virumaal lisatasud, kooliõpetajatele koefitsiendiga 1,5 ja lastaiaõpetajatele 1,3," ütles ta.

Samuti ootab riik tagasi haridussüsteemi tööle tagasi neid, kes on sealt lahkunud."Õpetajad ei ole nagu soojad saiad, et valmistad ette ja ootavad peale ülikooli lõppu, et saaks minna tööle. Tegelikult tuleb pöörata tagasi pedagoogideks ja koolidesse tööle neid, kes on õpetajaks õppinud, aga ei tööta sel erialal," ütles Lukas.

Koolisüsteemi reformi lähenedes on ministri sõnul ka aina enam neid vene keelt rääkivad õpetajad, kes on juba pöördunud koolijuhtide poole otsides võimalusi oma keeleoskuse parandamiseks.

Rahastusmure vaevab ka kõrgkoole. "Sellest lisarahast, mis riik ülikoolidele annab tuleb osa panna majanduskuludesse, aga ka õppejõudude palkadesse," ütles Lukas.

Lukas avaldas lootust, et plaan pikaajaliselt kõrgkoolide rahastust suurendada annab ülikoolidele ka kindluse pikaajaliste plaanide tegemiseks.

Tasuta eestikeelne kõrgharidus peab Lukase sõnul säilima igas valdkonnas vähemalt ühel õppekaval.