Rõuge kandis on aastas umbes 50 juhtumit, kuhu kohalikud vabatahtlikud päästjad lähevad kas tulekahju või metspõlengut kustutama või kuhu neid mõne teise õnnetuse toimumisel appi kutsutakse. Vanadesse kolhoosiaegsetesse garaažidesse päästjate tehnika enam ära ei mahu ja seetõttu otsustati hakata ehitama uut hoonet, ütles Rõuge vabatahtlik päästja Tiit Toots.

"Hoone ehituse oleme jaganud etappidaks, kuna sellist suurt summat raha, kui palju see ehitus kõik maksma läheb, täna päästajatel võtta ei ole. Esimene etapp maksab ligi miljon eurot, kus me saame karbi püsti ja katuse peale. Sealt hakkame etapi kaupa välja ehitama ja sealt esimene prioriteet on välja ehitada nii-öelda operatiivtasand, et autod saaksid sooja. Eks see ehituse otsuse vastuvõtmine oli meie jaoks raske, aga samas me teadvustasime endale, et kui me täna seda otsust ei tee, siis uut depood ei tule," selgitas Toots.

Vabatahtlike päästjate ühing on Rõuges tegutsenud 1905. aastast ning praegu kuulub ühingusse 54 liiget, ütles Rõuge vabatahtlik päästja Kalvi Kõva.

"Kõik meie lähimad riiklikud komandod, on paarikümne kilomeetri kaugusel ehk siis Võru linn, Antsla, Mõniste, Vastseliina. See on ka motivaator, miks mehed üldse ei küsi, et miks me peaksime seda tegema, kõik tulevad suure heameelega vabatahtlikuks päästjaks," ütles Kõva.

Kuna paljude vabatahtlike päästjate lapsed on oma isa tööd kõrvalt näinud, siis seetõttu soovivad lapsed hiljem ka ise vabatahtlikuks päästjaks hakata, tõdes tulevane vabatahtlik päästja Kaur Kõva.

"Kuna mu isa on vabatahtlik päästja, siis juba väikesest peale olen käinud ka kulupõlengutel kaasas ja sealt see huvi tekkis selle töö vastu. See maja, mis meil enne oli, oli tõesti kitsas. Siia majja, nagu ma projektidelt olen näinud, peaks tulema palju rohkem, tuleb ka jõusaal, kus me noored saame trenni teha ja muid toredaid asju," rääkis Kaur Kõva.