Riigikogu kevadistungjärk lõppes suure segadusega. Keegi ei saanud enam aru, kus on koalitsioon, kus opositsioon, kes millist eelnõu peab toetama või pidurdama. Vaidlus peretoetuste teemal lõpetas tegeliku töö ja kuna uut valitsust ei saanud kokku enne juuli keskpaika, jäi kõik seisma. Kaasa arvatud näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, millega on kavas tagada Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenikest lastele jõukohased õppimisvõimalused ning vajalikud tugiteenused. Viimati arutati seda 6. juunil kultuurikomisjonis. Nüüd on uus kooliaasta käes ja jääb üle küsida, kuidas see kõik praegu toimib, mis seadusemuudatusega ära plaaniti teha. Nendesamade peretoetuste üle vaieldakse ka edasi.

Tõsi, kui tahetakse, suudetakse operatiivsed olla. Elektri universaalteenuse eelnõu on näide. Erakorralisel istungil augusti lõpus algatati, järgmisel viidi läbi esimene lugemine ja sel nädalal võetakse vastu. Aga esmalt tuleb sellest kevadisest Gordioni sõlmest läbi raiuda. Sest kuna nüüd alustatakse korraliste istungitega, siis tuleb jätkata sealt, kus pooleli jäädi. Ehk siis perehüvitiste seaduste muutmise muudatusettepanekutega. Neid on 1191, läbi jõuti vaadata 151.

Kuna koalitsioon on kokku pannud oma perehüvitiste plaani, tahetakse see eelnõu võimalikult kiiresti kaelast ära saada ja reformierakondlased võtavad oma muudatusettepanekud tagasi. Tõsi, kõiki pole võimalik võtta, sest osa autoritest pole enam riigikogu liikmed. Nii et kui opositsioon soovib riigikogu töö normaalse alguse ära rikkuda, siis see võimalus talle jääb.

Mõnevõrra selgemaks saab asi ka pärast sotsiaalkomisjon istungit, mis toimub enne täiskogu algust.

Kui muudest eelnõudest rääkida, siis toob koalitsiooni vahetumine kahtlemata kaasa ka prioriteetide muutuse. Nii võib oodata, et mõni seaduseparandus, mis vastuvõtmise ääre peal oli, läheb sahtli põhja puhkama. Ja ei ole välistatud, et mõni seal tolmu kogunud eelnõu sealt ka välja tuleb. Kuigi liiga palju ei tasu loota.

Paljud head ideed on tulnud ja sahtlisse jäänud. On teil meeles, mitu korda on räägitud sellest, et presidendivalimiste korda on vaja muuta. Lugematu arv. Ja mida on ära tehtud?

Aga põhiteema on muidugi eelarve, sest lisaks sellele, et elu läheb kallimaks ja kõik saavad liiga vähe palka, on meil kaelas terve rida kriise, millega seotud probleeme tuleb perspektiivis või jooksvalt lahendada ja kõik see vajab raha. Ja investeerima peaks ju ka.