Riigikontroll: süveneb risk, et Eesti ei suudagi suuri teid välja ehitada
Tõenäoliselt ei ole Eestil võimalik täita Euroopa Liidu ees võetud kohustust ehitada aastaks 2030 nõuetekohaselt välja Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed, leiab riigikontroll oma kolmapäeval avaldatud aruandes.
"Arvestades kiiret hinnatõusu, võib eeldada, et reaalne teetööde maht väheneb eelseisvatel aastatel mitu korda," nentis riigikontrolör Janar Holm.
Transpordiameti hinnangul võib rahastuse kahanemise tulemusel näha teedel 2025. aastal selliseid defekte, mille kordategemiseks kavandatud rahastusest ei piisa.
"Olukorras, kus raha eesmärkide täitmiseks napib, tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil paika panna rahastusvõimalustele vastavad prioriteedid või pakkuda välja teehoiu täiendavaid rahastusvõimalusi," ütles Holm.
Kui Teede Tehnokeskus kolm aastat tagasi, 2019. aastal hindas, et kõigi suure liiklusega teede vähemalt rahuldava taseme tagamiseks ja teedevõrgu üldseisundi parandamiseks on optimaalselt vaja aastas 193 miljonit eurot, siis eelarvestrateegiast ja 2022.–2025. aasta teehoiukava finantsplaanist nähtub, et riigiteede ehituse ja remondi rahastamist ootab hoopis järsk vähenemine.
Näiteks on 2022. aastal teede säilitamise rahastuse kavandatud maht 141,8 miljonit, aga 2025. aastaks väheneb rahastus 80,9 miljoni euroni (koos käibemaksuga).
Riigikontroll leiab, et väheneva rahastuse tõttu ei ole võimalik samaaegselt täita Euroopa Liidu ees võetud kohustust ehitada aastaks 2030 välja nõuetele vastavalt Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed, saavutada liiklusohutuse eesmärke ning täita kruusateede tolmuvaba katte alla viimise eesmärgid.
Praeguseks vastab üleeuroopalise transpordivõrgustiku TEN-T nõuetele 30 protsenti Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest ja 21 protsenti Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest. Nõuetele vastamiseks peavad maanteedel kummagi sõidusuuna jaoks olema eraldi sõiduteed, mis on teineteisest eraldatud eraldusribaga ning raud-, jalg-, ratta- ja trammiteedega ristumised peavad olema eritasandilised.
Seni on TEN-T teede ehitamist rahastatud Euroopa Liidu fondide toel, kuid Eestile teede ehitamiseks eraldatud summadest ei piisa, et võetud kohustusi täita.
Riigikontroll tõdeb, et teedeehituseks ette nähtud raha vähenemine võib halvendada võimalusi täita Eesti eesmärke liiklusohutuse alal. Ehkki valitsus on seadnud liiklusohutusprogrammis 2025. aastaks eesmärgi, et kolme aasta keskmine liikluses hukkunud inimeste arv langeks 40 peale, ei leidu selle eesmärgi nimel vajalikeks investeeringuteks raha.
Teehoiukava finantsplaani kohaselt liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks alates 2024. aastast enam raha ette nähtud pole. Ka seni ei ole liiklusohutusprogrammis veel ühelgi aastal programmi vahe-eesmärke saavutatud ning hukkunute arvu vähenemine kulgeb soovitust üle kahe korra aeglasemalt.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et teede tolmuvabaks muutmise eesmärkide puhul erinevad eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja kavade kohaselt ette nähtud summad vähemalt neljakordselt. Riigil on transpordi ja liikuvuse arengukavas seatud eesmärk muuta aastaks 2030 tolmuvabaks kõik kruusateed, kus ööpäevas sõidab vähemalt 50 autot. Praeguse seisuga on tolmuvaba katte alla vaja viia veel ligikaudu 1800 km kruusateid, mis teeb ligikaudu 200 kilomeetrit aastas. Arvestamata tee-ehituse hinnatõusu, oleks vaja selleks 20,5 miljonit eurot aastas. Samas on aastateks 2022–2023 kruusateedele tolmuvaba katte ehitamiseks planeeritud alla 5 miljoni aastas ning aastateks 2024–2025 kavandatud teehoiu rahastamise maht ei võimalda kruusteedele katteid ehitada.
Riigikontroll analüüsis, kas olukorras, kus teehoiukava ja riigi eelarvestrateegia järgi teede arendamisesse ja säilitamisesse suunatav rahastus väheneb, suudetakse olemasolevate riigiteede kvaliteeti hoida ning samal ajal täita rahvusvaheliselt võetud kohustusi ja ehitada uusi üleeuroopalisse transpordivõrgustikku kuuluvaid maanteid.
