Transpordiamet: rahastuse vähendamine lubab teha ainult minimaalseid teeremonte

Foto: Ken Mürk/ERR

Riigikontrolli analüüsist selgus, et teedeehituse rahastuse vähenemise tõttu ei jõua tõenäoliselt ehitusjärgus maanteed plaanitud ajaks valmis. Samuti kannatab ka praeguste teede säilitamine.

Riigikontrolli analüüsis võrreldi, kuivõrd on tee-ehituse plaanid kooskõlas rahaliste võimalustega.

"Selgus, et tõenäoliselt ei ole võimalik täita üleeuroopalise transpordivõrgustiku teede arendamise kohustust, samal ajal arendades ja säilitades vajalikul tasemel olemasolevaid teid," ütles auditijuht Silver Jakobson.

Eestil on kohustus ehitada Tallinna - Pärnu ja Tallinna - Tartu maanteed euronõuetele vastavaks. See tähendab näiteks, et mõlema sõidusuuna vahel peaks olema eraldusriba. Transpordiamet hindab, et kui teed ei saa õigeks ajaks valmis, võivad sellel olla tagajärjed.

"Kindlasti on see küsimus, et kui Eesti ei saa nende kohustustega hakkama, siis kindlasti Euroopa Komisjoni poolt vaadatakse seda, miks ei ole saadud ja on võimalikud ka mingisugused menetlused Eesti suhtes," ütles transpordiameti osakonna juhataja Jaan Tarmak.

Teede korrashoidmiseks kulub aastas ligi 200 miljonit eurot. Rahastus on aga järsult vähenenud ja kui 2022. aastal on kavandatud maht pea 142 miljonit, siis 2025. aastaks väheneb summa umbes 81 miljonini. Tarmaku sõnul võimaldab see teha vaid minimaalseid töid.

"Kui me praegu teeme ainult väiksemas mahus remonte, siis me mõnes mõttes lükkamegi seda suuremat remonti ja ümberehitust tulevikku, need mõnes mõttes kuhjuvad sinna edasi ja siis meil ongi vaja juba suurem parandustöö ette võtta, et siis uuesti kandevõime taastada teedel," rääkis Tarmak.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul aitaks probleemi lahendada lisarahastus. Tarmaku sõnul saab teha ka sobivamaid valikuid.

"Mul on lisataotlus eelarveläbirääkimistele esitatud. Summad on tõesti suured. Ja eks me nüüd homme - ülehomme räägime läbi ja pärast seda saab selguse selles osas, mis järgmisel aastal või sealt edasi teedeehituse sektorit ka ootab," ütles minister.

"Kuigi meile kõigile meeldib sõita mööda 2+2 sõidurajaga maanteid, siis tegelikult paljud ohutusküsimused, läbilaskvusküsimused, kõik mured saavad lahendatud ka 2+1 teega. Kui on näiteks rahastust vähem, kas see ristlõige peab olema ilmtingimata maksimaalne "kiirtee" või on võimalik ka mingisuguseid lihtsamaid lahendusi sealt üles leida," kommenteeris Tarmak.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: