Neljapäeval ja reedel on Eesti poliitilise maastiku tõmbekeskuseks Vihula mõis Lääne-Virumaal. Valitsuserakondade juhtfiguurid panevad Palmimajas paika tuleva aasta riigieelarve jõujooned ning järgmise nelja aasta eelarvestrateegia.

Loodetavasti pakuvad 800-aastase ajalooga mõisakompleksi paksud kiviseinad asjaosalistele piisavalt jahutust ja kõrged laed värske õhu näol kosutust, et emotsioonid üle pea ei kasvaks ning vastu võetud otsused oleksid piisavalt läbi kaalutud ja arvestaksid eelkõige Eesti inimeste toimetulekut. Ütleb ka ju vanasõna, et seitse korda mõõda ja üks kord lõika.

Olen ise ministrina korduvalt sarnastel aruteludel osalenud ja saan kinnitada, et põhijutt keerleb raha ümber ning iga erakond üritab õhukest eurotekki võimalikult palju enda poole sikutada. Esimeste intervjuude põhjal on jäänud mulje, et valitsus läheb lihtsama vastupanu teed ning võtab kasvavate kulude katteks laenu või kehtestab sotside ettepanekul lisamaksu. Nutikam käik oleks keskenduda maksureformile laiemalt, kuid näha on, et see tehe käib valitsusele üle jõu.

Reformierakonna partneritele soovin kindlat meelt oma põhimõtete eest seismisel. Soovitan kõik kokkulepped täpselt paberil fikseerida, me ju teame, et oravad kipuvad väiksematki taganemisvõimalust enda huvides ära kasutama. Värske näide peretoetuste osas on meil varnast võtta. Valitsus on kaks kuud ametis olnud ja siinkohal nõustun hea kolleegi Jaanus Karilaiuga, keda üllatas reformierakondlaste sõnamurdlikkuse kiirus. Mingid asjad siin päikese all ei muutu.

Enda ja Keskerakonna poolt annan valitsuserakondadele kaasa konkreetsed ettepanekud. Usume, et valitsus võtab kuulda ka opositsiooni seisukohti ja oleme selleks koostanud omapoolsed ettepanekud nii kohesteks lahendusteks rahva toimetuleku tarbeks kui ka pikaajalistele probleemidele. Laiapindne riigivalitsemine ju eeldab, et kuulda võetakse kõiki osapooli.

Hinnatõusu koheseks ohjeldamiseks

1. Energia. Koheselt rakendada meetmed ettevõtete toetamiseks kõrgete elektri- ja gaasihindade leevendamiseks. Alustada tuleks universaalteenuse laiendamisest ettevõtetele. Ettevõtted on hädas kordades tõusnud elektriarvetega ja vajavad tuge. On paratamatu, et kui riik neile appi ei tule, siis võetakse see raha lõpptarbija käest või tuleb lõpetada tegevus. See omakorda toob kaasa töötuse kasvu ja uued sotsiaalsed probleemid. Rahvas ei jaksa lõputult valitsuse tegemata jätmisi kinni maksta.

2. Toetada kohalikke omavalitsusi energiakriisiga toimetulekul nagu seda tehti koroonakriisi ajal kokku 176 miljoni euroga. Selleks, et lasteaiad, koolid, hooldekodud ja teised kohalikud asutused saaksid töötada normaalsetes oludes. Enamus neist töötab fikseeritud eelarvete piires, mille on kohalikud omavalitsused neile tegutsemiseks andnud.

Nüüd on selge, et avalikke teenuseid pakkuvad asutused ei tule enam oma tavapäraste vahenditega toime. Kui kõrgenenud hinnad paisutavad riigi rahakotti, siis kohalikud omavalitsused peavad toime tulema oma harjumuspäraste eelarvetega.

3. Langetada kütuseaktsiise ja käibemaksu toiduainetele. Aktsiisid ja käibemaks on riigile kõige lihtsam ja kiirem vahend, et kodanikele elutähtsad toit ja liikumisvahendid kättesaadavaks teha. Nende ajutine langetamine ei löö auku riigi rahakotti ja see tuleb teistest maksudest tagasi.

Järgmise aasta riigieelarve ja eelarvestrateegia

1. Leida piisavad vahendid laste- ja peretoetuste suurendamiseks. Kõik lapsed vajavad täisväärtuslikku elu hoolimata nende vanemate majanduslikust seisust. Seepärast tuleb lapsi toetada, et majanduslanguse ajal ei jääks nad kannatajaks.

2. Tõsta erakorraliselt pensione 1. jaanuaril 50 euro võrra. Eestis on palju üksi elavaid pensionäre, kel on ülimalt keeruline ots otsaga toime tulla. Enamasti kulub eaka sissetulek kommunaalkuludele ja ravimitele ning selle kõrvalt on keeruline leida võimalusi vaba aja veetmiseks.

3. Täita lubadus riikliku toetusega hooldekodu koha saamiseks keskmise vanaduspensioni eest. Eakas inimene peab saama oma eluõhtu veeta väärikates tingimustes ning see ei tohiks langeda laste ja lastelaste õlgadele. Olenevalt hooldekodust ületavad nende hinnad kordi praegu vanaduspensionit ja nooremal põlvel on keeruline leida vahendeid, et lisaks pere ülalpidamisele toetada ka oma vanema või vanavanema hooldekoduteenust.

4. Näha ette piisavad vahendid õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästjate konkurentsivõimeliseks palgaks. Siseturvalisus ja kultuur on üks riigi alustalasid. Iga päev oma elu ohtu seadvad politseinikud ja päästjad ei peaks rabama mitmel töökohal, et peret üleval pidada või pangalaenuga kodu soetada.

5. Eraldada laiapindsele riigikaitsele juba eelmise valitsuse poolt otsustatud 850 miljonit ja lisaks sellele arendada välja keskmaa õhutõrje võimekus lähiaastate jooksul. Praeguses geopoliitilises olukorras peab Eesti oma kaitsevõimet tõstma kordades. Me peame olema valmis oma riiki kaitsma kohe, kui see vajalikuks osutub. NATO tuleb küll appi, aga esmane kaitse on meie enda teha.

6. Majanduslanguse leevendamiseks suurendada riiklikke investeeringuid juba järgmiseks aastaks ja eelkõige teedesse. Kriisitingimustes peab riik suutma teha investeeringuid, et majandust vee peal hoida. Teedevõrgustik ei ole Eestis endiselt heas korras ja tundub, et praeguse valitsuse ajal ei lähe midagi ka paremaks.

7. Investeeringutoetused kohalikele omavalitsustele. Kui soovime, et noored pered läheksid maale elama ja elu maal ka säiliks, siis vajavad kohalikud omavalitsused riigipoolset tuge, et kohalikku elu arendada. Mida vähem on vallas elanike, seda väiksem on maksubaas ja seda vähem saab omavalitsus kohalikku elu edendada.

8. Kindlustada tasuta kõrghariduse rahastamine. Kõrghariduse omandamine ei tohi olla privileeg, mida ainult jõukam ühiskonnaklass saab lubada. Samuti ei tohi noori juba tööturule suundudes orjastada pangalaenuga ja seepärast peab tasuta kõrgharidus jätkuma. Selleks, et pakkuda jätkuvalt maailmatasemel kõrgharidust, vajavad ülikoolid lisaressurssi, aga see ei tohiks tulla noore põlvkonna arvelt, vaid see on riigi kohustus.

Jaak Aab on endine riigihalduse minister ja ta oli Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht aastatel 2021-2022.