Hanschmidti sõnul on praegu majanduses suurte väljakutsete aeg. "Infortari ettevõtete portfellis on nii erinevad valdkonnad kaasatud, et meie mõjutame Eesti majandust ja ka vastupidi. Peame vaatama üldmajanduslikke probleeme ja prognoosima tulevikku," rääkis Hanschmidt saates "Otse uudistemajast".

Euroopa gaasikriisi valguses hakkas Infortar koostöös Alexelaga rajama Paldiskisse LNG-ujuvterminali jaoks vajalikku kaid. "Hakkasime seda kaid koos Alexelaga ehitama. Praegu on Pakrineeme sadam juba sadamate nimekirjas ja ta saab kuuga valmis. Aga selle probleemi (gaasipuuduse - toim.) selgitamine riigile võttis maru kaua aega, Eesti energeetika juhtimine nõuab kollektiivsemat tasandit, tuleb võtta juurde teadlased ja eksperdid. Praegu on see ühe seltskonna käes," sõnas Hanschmidt.

Hanschmidt märkis, et Saksamaal hakkasid kriisi alguses kohe äriettevõtted ja riik koos töötama.

"Saksa valitsus võttis vastu seaduse, et erasektor ja riik peavad toetama LNG-terminalide ehitamist. Nad hakkasid väga aktiivselt tööle ja kevadeks nad lahendavad selle probleemi ära," sõnas Hanschmidt.

Eestisse LNG-terminali rajavad ettevõtted pole aga siiani riigiga lepinguni jõudnud, märkis Hanschmidt.

"Me tahtsime ka Paldiskisse LNG-laeva tuua, aga järsku tegi riik Soomega ühisettevõtte kavatsuste protokolli. Kui sa kriisi lahendad, siis sa teed asjad ära. Aga seda ettevõtet pole riik veel teinud. Praegu pole teada, kas see laev tuleb Soome või Eestisse," rääkis Hanschmidt.

Infortar ja Alexela siia oma LNG-laeva ei telli, kuigi see oli esialgu plaanis.

"Selle rent on 10 miljonit kuus. See on 120 miljonit aastas. Mis siis, kui tellime sada miljonit kuupmeetrit gaasi kuus tarniva laeva ja meie teeme töö ära, aga kui riik ei luba meil gaasi turule ja ütleb, et meil on ju ühisettevõte Soomega. Mis me siis teeme selle gaasiga, kas laseme taevasse?" rääkis Hanschmidt.

"Meile on vastatud, et Soome lahendab olukorra ära, aga mina arvan, et Soome lahendab oma olukorra ära. Selleks meil on vaja omale riigi garantiisid. Nad (riik - toim.) võivad aga öelda mingi põhjuse (gaasimüüki mitte lubada - toim.), et on näiteks julgeolekuoht. Oleme olnud koosolekul, kus oli sõnavara "meie" ja "teie". Probleem on see, et riigi meelest on riigiettevõte Eesti majandus, aga tegelikult ka eraettevõtted on Eesti majandus," lausus Hanschmidt.

Hanschmidti sõnul saaks gaasi hinna alla nii, et Eesti Gaas teeb mõne Ameerika gaasitootjaga pikaajalise ostulepingu Henry Hubi maagaasi hinnaindeksi põhjal.

"Aga probleem on selles, et kui gaasitootja ehitab minu lepingute peale tehase, siis ta tahab saada lepingut 15 aastaks. Saaksin kätte gaasi 30–35 euroga, aga mul peab olema kindlustunne, et viie aasta pärast ei keeleta mul gaasimüümist ära," rääkis Hanschmidt.

Eesti Gaas läheb ka Poola ja Saksamaa turule. "Saksamaa teeb tingimata Ameerikaga pikad koostöölepingud. See on ainus võimalus viia gaasi hind Euroopas alla, sest ainult nii hakkame konkureerima Aasiaga," ütles Hanschmidt.

"Meil on õhkõrn lootus, et gaasi hind hakkab kukkuma. Euroopas tekivad varud, ja uued tarneahelad hakkavad välja kujunema ja kui sakslased saavad Ameerikaga lepingu, siis hakkab hind kukkuma. Kui me käituks nagu Saksamaa, siis saaksime Balti regioonis gaasi hinna alla," ütles ta.

Hanschmidti hinnangul pole Eesti majandusel Soome ja Rootsi ees praegu mingit konkurentsieelist.

"Nende valitsused reageerisid väga kiiresti, nad said väga hästi aru, et energiahinnad tõusid kümme korda. Nad eraldasid kümme miljardit eurot likviidsusabi oma energiaettevõtetele, meil aga öeldakse, et turuosalised pole tulnud raha küsima, seega meil pole ka probleemi," lausus ta.

Eesti majanduse probleem on see, et siinsed erialaliidud pole tugevad, leidis Hanschmidt. "Nad on Soomes võrdväärsed partnerid valitsusega, neil on rahajaotamise õigus, meil teevad seda ministeeriumid. Meie riik on liiga õhuke ja noor. Soome riik on tegutsenud 100 aastat ja nende erialaliidud on väga tugevad," nentis Hanschmidt.