Vihula mõisas ootasid koalitsiooni suured lahendamata küsimused ja sahmakas vihma.

"Ei ole ühte peamist küsimust, vaid on vaja eelarve tervikuna kokku panna ja leida see tasakaal erinevate valdkondade vahel," rääkis Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Tema sõnul ei tohiks Eesti praegu karta laenu võtta. "Kui on vaja laenu võtta, siis laenu tuleb võtta. Vaja võtta investeeringuteks, mitte jooksvateks kuludeks. Aga laenu praegu Eesti ei tohi karta," sõnas ta.

Laenu ei karda ka sotsiaaldemokraadid. Erakonna esimehe, siseminister Lauri Läänemetsa nägemuses peaks valitsus võtma riigikaitselaenu, et vabaneks raha, millega tõsta õpetajate, politseinike, päästjate ja kultuuritöötajate palku.

"Täna me oleme olukorras, kus on vaja neid palkasid oluliselt tõsta. Selle jaoks raha ei ole, sest on tehtud varem ja oleme tegemas otsuseid riigikaitse suurendamiseks. Need on üle miljardi. Me teame, et raha seina seest ei tule. Ma arvan, et mõistlik oleks võtta riigikaitselaenu. Alternatiiv sellele oleks mingisugune maksumuudatus. Aga niisama ei tohiks minna, et me ütleme, et headel aegadel ei saa palka tõsta, sest rasketeks aegadeks on vaja säästa, ja rasketel aegadel ütleme, et meil on rasked ajad ja palka ei saa tõsta. See versioon meile ei sobi," rääkis Läänemets.

Reformierakondlasest rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse hinnangul ei ole palgakasvuks vajaliku raha kogumine maksudega tema hinnangul mõistlik.

"Eks see küsimus on mahtudes, kui palju seda võimalik teha on. Me kindlasti ei saa rääkida mitmekümneprotsendisest palgakasvust ühe aasta jooksul. Aga õpetajate, politseinike ja päästjate jaoks palgakasv järgmisel aastal kindlasti peab tulema. Minu isiklik tunnetus on, et ajal, kui me otsime võimalusi, kuidas inimesi täiendavalt toetada, seda sama raha maksuga kokku koguda ei tundu võib-olla kõige mõistlikum. Aga arutame läbi, kuulame kindlasti ka, mis täpselt sotsiaaldemokraatide plaan selle uue maksuga on," ütles ta.

Peaminister Kaja Kallas (RE) kinnitas intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et õpetajad, päästjad ja politseinikud saavad tuleval aastal palgatõusu, kuid millises ulatuses, selles kokkulepet veel ei ole. Täiendavate kulutuste jaoks maksu kehtestamist Kallas ei poolda.

"Sotsidel on erakordselt palju mõtteid, mille peale raha kulutada ja tõepoolest on ka mõte, et peaks kehtestama uusi makse. Aga arvestades, et meil on väga kõrge inflatsioon ja inimesed tegelikult juba maksavad selle inflatsiooni näol sõjamaksu, siis ei ole minu arvates õige panna inimestele täiendavat koormist," kommenteeris peaminister.

Kallase sõnul ei ole valitsus veel leidnud kokkulepet ettevõtete energiatoetustes. "Me arutame, milliseid meetmeid saame teha ja loodame siin saada kokkuleppele, et mis on tehtav ja millel oleks reaalselt ka mõju, arvestades seda, et eks need sektorid on ka väga erinevad. On ettevõtted, kes on oma hinnad fikseerinud ja kellel nii suurt muret ei ole, on ettevõtted, kellel see mure on väga suur."

Järgmise aasta riigieelarve ja nelja aasta eelarvestrateegia tuleb riigikogule esitada septembri lõpuks.