Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles "Aktuaalsele kaamerale", et üldine palgafond kasvab viis protsenti ning prioriteetsete gruppide ehk õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõus tuleb vähemalt 15 protsenti. Ka kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palgafond kasvab järgmisel aastal vähemalt 15 protsenti. Kallase sõnul ministeeriumid veel arvutavad täpsemad palgatõusud üle.

Palgatõusud saab Kallase sõnul katta inflatsiooni tõttu kasvanud maksulaekumistega.

"Meil on olnud inflatsiooni tõttu erakordselt suured maksulaekumised, mis annavad võimaluse seda maksulaekumist inimestele tagasi anda. Teeme seda erinevate toetuste tõstmise läbi, mida oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud, olgu see peretoetused, lastetoetused, ka tulumaksuvaba miinimumi tõus, ka pensionid tõusevad järgmisel aastal. Lisaks otsustasime veel täiendava raha eraldada eestikeelsele haridusele üleminekuks, sest sellega seoses on suuremad kulutused, ja hooldusreform, mis võimaldab inimesele keskmise pensioni eest tagada hooldekodu koha," selgitas peaminister.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, siseminister Lauri Läänemets ütles, et hoolekandereform rakendub tuleva aasta juunist.

Kodutarbijate jaoks riigikogus vastu võetud universaalteenus laieneb mikro- ja väikeettevõtetele. Suurte ettevõtete abistamiseks töötab riik välja likviidsusmeetmed. Lisaks rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui ka gaasiarvetele.

Kallas ütles, et ettevõtetele energiatoetusi eraldi teha ei saa. "Suurtele ettevõtetele on likviidsusmeetmed, et rasked ajad üle elada. Väga suurtele energiatarbijatele on energiatõhususe meetmed, et tarbimist allapoole saada, sest kokkuvõttes hinda me saame alla siis, kui ka elektrit kokku hoiame," lisas peaminister.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et perehüvitiste reformis saavutati oluline läbimurre. "Erakondade juhid leppisid kokku, et perehüvitiste reform jõustub täiel määral täpselt nagu koalitsioonileppes kirjas. See tähendab, et lisaks lastetoetustele ja lasterikka pere toetusele jõustub jaanuarist ka lasterikka pere toetuse järkjärgulise vähenemise põhimõte. Sündimus ja demograafia on meie riigi üks suurimaid väljakutseid ning lahendusi demograafilisele kriisile ei saa edasi lükata," ütles ta.

Eesti julgeoleku kindlustamiseks hakkavad Eesti kaitsekulud olema alates 2023. aastast püsivalt üle miljardi euro. See sisaldab keskmaa õhutõrjesüsteemi soetamist. Rahaliselt jaotub keskmaa õhutõrje soetamine Kallase sõnul nelja aasta peale. Püsiva rahastusena suunab riik küberturvalisusesse 30 miljonit eurot.

Kuigi peaminister ütles, et valitsusel pole vaja praegu lisaks laenu võtta, siis Läänemetsa sõnul tuleb riigikaitsesse panustamiseks seda siiski teha.

"Eks me alati ju võtame laenu ja riigi laenukoormus on 23 protsendi peal. Lisaks seda praegu vaja pole, sest saame kokkulepitud asju teha ka nende laekumiste raames, mis meil riigieelarves on," ütles Kallas.

"Osaliselt tuleb tõesti laenu võtta riigikaitsesse panustamiseks. Ma arvan, et see on mõistlik, arvestades, et meie kõigi julgeolekut see tagab ja mõjutab," ütles Läänemets.

Seedri sõnul on kokkulepe kompromiss koalitsiooni kolme osapoole vahel, aga ka kompromiss ideaali ja reaalsete võimaluste vahel.

"Arvan, et see on parim võimalik lahendus, mille praegu suutsime välja mõelda ja kokku leppida ja see võimaldab tõesti erinevate valdkondade arengut selles keerulises olukorras. Ja kõik see, mille me olime koalitsioonilepingus kokku leppinud, on eelarves rahaliselt kaetud. Lisaks veel mõned täiendavad vajadused," rääkis Seeder.

Hüppeliselt kasvanud hindade mõju leevendamiseks tõuseb 1. jaanuarist tulumaksuvaba miinimum 654 euroni kuus. Kallase kinnitusel maksud tuleval aastal ei tõuse.

Kõrghariduse rahastamine kasvab 15 protsenti aastas.