Kui biogaasi tootjad saavad ise otsustada hinna, millega seda müüa, siis edasimüüjad peavad hinna kehtestama maagaasi maksumuse alusel ning nii on see tootjate omast tunduvalt kallim: Eesti Gaas ja Alexela, kes ei ole ise juriidiliselt biometaani tootjad, müüvad seda ligi viie euroni ulatava kilohinnaga.

Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov rääkis ERR-ile, et praeguse olukorra juured peituvad minevikus. Eesti Gaas alustas surugaasi müüki 2009. aastal, seda toodeti maagaasist ning hind konkureeris vedelkütustega. Kümmekond aastat tagasi tekkis turule täiendav võimalus ja initsiatiiv toota surugaasi kohalikust biogaasist, millel oli aga keeruline turule pääseda, sest maagaasi hind oli nii madal.

"Erinevate arutelude käigus ministeeriumide esindajate ja kõigi biometaani toota soovivate huvilistega jõuti arusaamale, et biometaani hind peab järgima maagaasi hinda. Selleks seoti biometaani tootmisele makstavad toetused maagaasi hinnaga ning biometaani müügihinnad surugaasimüüjatele samamoodi maagaasi hinnaga. Aluseks võeti kohalik gaasibörs GetBaltic," sõnas ta.

Sellisena toimis süsteem alates 2018. aastast, mil esimest korda hakati biometaanist gaasi tootma, kuni tänavuse aastani ning Kotovi sõnul olid sellega rahul kõik osalised. Sel aastal on maagaas olnud kallis ja surugaasimüüjatele on see tähendanud ostetava biometaani hinna kallinemist.

Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna ütles, et CNG-tanklates ei müüda ainult biometaani – puudujääv osa on maagaas, mis on maailmaturu hinnas.

"Alexela ostab biometaani täiendavalt ka teistelt biometaani tootjatelt siduvate lepingutega," lausus ta. "Ostu-müügilepingud on reeglina aastased või pikemad, kus on reguleeritud nii mahud kui hinnastamisvalemid. See on oluline selleks, et tootjal oleks kindlus tootmise arendamiseks ning jaemüüjal kindlus vajaliku toodangukoguse osas."

Möödunud aastal toodeti Eestis 152 352 megavatt-tundi biometaani. Eesti riik on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 kasutataks transpordis 14 protsenti taastuvkütuseid, millest osa on plaanis katta biometaaniga. Selleks maksabki riik tootjatele toetust.

Biometaani tootmise toetust saavad Rohegaas OÜ, Biometaan OÜ, Vinni Biogaas OÜ, Tartu Biogaas OÜ ja Oisu Biogaas OÜ.

Tarbijad lähevad hinnatõusu korral diislile üle

Biometaan OÜ juhatuse liige Ahto Oja ütles, et põhjus, miks nad ei kasuta juhust ja hinda konkurentide omale lähemale ei tõsta, on väga lihtne: nii kaoks kohe tarbijad ära.

"Kui gaasi postihind läheb diislist kallimaks, siis transpordifirmad, kes saevad senti pooleks, loobuvad gaasiautodest ja lähevad diisli peale tagasi. Paljud on seda juba teinud. Meie soovime olla pikaajalised taastuvenergia tootjad Eestis," selgitas ta. "Meil on pikaajaline jätkusuutlik ärimudel, mitte lühiajaline kasumi tagaajamine."

Kui suuremates tanklakettides on biogaasi kilohind viimastel päevadel olnud 4,89 eurot, siis Biometaan OÜ Koksvere tanklas Viljandimaal maksab see praegu 1,84 eurot ja Pärnus 1,97 eurot kilogrammist. Oja juhtis tähelepanu sellele, et Pärnu hind on juba praegu kallim kui diislikütuse postihind.

"See on juba praegu diislimeeste jaoks sigakallis. Iga sent, mis kütus on kallim, teeb oma müügihinna kallimaks ning konkurents on nii tihe, mistõttu nad valivad odavama," tõdes ta.

Küsimusele, kes siis Eesti Gaasist ja Alexelast biogaasi ostavad, vastas Oja, et tema teada mitte keegi, ent lisas, et ei soovi konkurentide tegevust kommenteerida.

Osa vedajaid ostab biogaasi fikseeritud hinnaga

Alexela esindaja tunnistas, et praegusel tasemel võrdlemisi kõrged CNG-hinnad on ka neile mureks, sest seavad paljud ühistranspordiettevõtjad ja kohalikud omavalitsused suuremate väljaminekutega raskesse olukorda.

"Kõrgete hindade pärast kannatavad meie kliendid, kahaneb usk ja soov investeerida gaasilistel kütustel töötavatesse sõidukitesse ja turg muutub ebastabiilseks. Samas on biometaan oluline tootmisharu seatud kliimaeesmärkide saavutamisel," lausus Kärsna.

Alexela pakkus eelmisel aastal, kui gaasi hind tõusma hakkas, suurtele vedajatele võimalust fikseerida hinnad kolmeks aastaks. Ettevõtted, kes seda kasutasid, tangivad Kärsna sõnul praegu CNG-d hinnaga alla ühe euro kilogrammi kohta.

Kärsna sõnul näitavad maagaasi tulevikutehingud õnneks hindade langust tasmele 150 eurot megavatt-tunni kohta 2023. aasta suvel ning pikas perspektiivis saab usutavasti näha hinda tasemel 100 eurot megavatt-tunnist. Lisaks on turul veel võimalusi biometaani tootmisüksuste arendamiseks.

Raul Kotov ütles, et biometaani ja maagaasi hinna seotusest loobumiseks tuleb välja töötada pikaajaline lahendus, kuidas tagada biometaani tootjale kulude katmine ja mõistlik kasum ka olukorras, kus maagaasi hinnad võivad uuesti langeda 40–50 euroni megavatt-tunni eest.

"Selge on see, et kui maagasi hinnad langevad, eelistavad kliendid vaatamata rohe-eesmärkidele kasutada odavat kütust," tõdes Eesti Gaasi juhatuse liige.

Kärsna võrdles biogaasituru olukorda elektriturul taastuvenergia tootmises toimuvaga.

"Kui eelmisel aastal olid elektrihinnad 20–30 eurot megavatt-tunni eest, siis see ei olnud ka atraktiivne taastuvenergia tootmisse investeerimiseks ning tootjad otsisid pikki lepinguid ning kliente, kes on nõus rohelise elektri eest premium-hinda maksma. Ehk energiaturud on väga kõikuvad ning selleks sõlmitakse pikki ja siduvaid lepinguid. Mõnikord võidab tootja, teinekord ostja," resümeeris ta.