Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu selgitas ERR-ile, et kui märtsis maksab nende kodumajapidamistele pakutav maagaas 0,84 eurot kuupmeeter (m3) ning arvestades gaasi tiheduseks 0,7 kg/m3, tuleb gaasi hinnaks (arvutusega 0,84/0,7) 1,2 eurot kilogrammi kohta.

Tanklates müüakse CNG-d hinnaga 1,8 eurot kilogrammi kohta.  

"Aga arvestamata ei saa jätta, et gaasitanklad, nagu ka kõik muud gaasitarbijad, peavad lisaks maksma ka võrguteenustasu ja gaasiaktsiisi," rõhutas Nõu.

Lisaks kaasnevad CNG müügiga tanklates ka muud kulud.

"CNG puhul on tegemist kõrgsurve gaasiga. Tanklates surutakse gaas võimsate kompressoritega balloonidesse survega 200–300 baari. Ka siin kaasneb oluline kulu elektrile ning loomulikult soovib klient käia puhtas tanklas, leida ettevõtte koduleheküljelt endale lähim CNG-jaam ehk lisanduvad ka tankla halduse, personali, tehnika ja korrashoiuga kaasnevad kulud," rääkis Alexela energiakaubanduse portfellijuht Nõu.

Ka konkurentsiameti õigusosakonna juhataja Marek Piiroja arvas vestluses ERR-iga, et surugaasi kõrgema hinna põhjus on suuremad kulutused selle müümisel. Selle transport jaamadesse on kallim kui torusid mööda tarnitaval maagaasil, tagada tuleb selle turvaline käitlemine, mahutid ja korraldada müük.

Konkurentsiamet CNG turu jälgimisega ei tegele, kuna seda ei nõua maagaasiseadus, sest see reguleerib ainult gaasivõrgu kaudu tarnitava gaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi.

Surumaagaas (CNG –  compressed natural gas) on 200–300 korda väiksemaks kokku surutud maagaas. Maagassi peamine komponent on metaan, mida Eestis saadakse suures osas juba ka biojäätmete lagunemise produktina, mistõttu seda nimetatakse ka rohegaasiks.

CNG-d müüvad Eesti tanklates ka muud ettevõtted nagu Eesti Gaas ja Olerex.