Mõne poe kinnipanekust ei pruugi pääseda ka suured ketid
Suurenenud energiaarved on raskesse seisu pannud ka kaupluseketid, kes otsivad kokkuhoiukohti. Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson peab tõenäoliseks ka mõne poe sulgemist.
Anderson märkis "Vikerhommikus", et kindlasti praeguste ketipoodide koosseisu mõned kauplused langevad kahjumlikuks ja ta usub, et mõne poe sulgemist võime näha. Ta tõi näiteks, et väiksed maapoed juba on tohutu surve all ning mõned neist on juba ka kinni läinud.
"Kindlasti võib mõningane korrastumine poodide arvus vähenemise suunas aset leida. Aga keeruline on ennustada, kui palju kellelgi rammu ja vastupidamist on, et see aeg üle elada. Olemasolevad ketid tõenäoliselt uusi toidupoode enam väga ei ava," lisas Anderson.
Selver on juba septembrist ühe kokkuhoiumeetmena toimetanud selliselt, et osa poode on avatud tund aega hiljem ja suletakse tunni võrra varem. "Oleme liikunud režiimi, kus üle Eesti on tosin kauplust, mis on veel avatud ka pärast kella 22," märkis ta. Samas tõi ta välja, et kui need kauplused, mis on avatud ka kell 22-23, annavad kolm protsenti käibest, siis suurem mõtlemiskoht on, kas sulgeda kauplused kell 21, kuna sellest tunnist tuleb praegu siiski 5-6 protsenti käibest. "Eestlased on väga õhtuinimesed," ütles Anderson.
Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe ütles esmaspäeval Delfi Ärilehele, et suurte energiakulude tõttu liigutakse osa kaupluste lahtiolekuaegade lühendamise poole.
Padumäe peab lühendatud lahtiolekuaegu üheks kokkuhoiuvõimaluseks. "Võtame arvesse kaupluste asukohti, aga ka müüke. Kaalumisel on eelkõige varahommikused ja hilisõhtused avamisajad. Oleme selles osas hetkel nõu pidamas keskustega, kus Rimi kauplused toimetavad," ütles ta ning lisas, et konkreetsetest poodidest saab rääkida siis, kui kokkulepped on sõlmitud.

Probleem on poekettide jaoks ka see, et kaupluse varasemast sulgemisest säästavad nad mõned põlevad lambid ja mõned teenindajate töötunnid, aga suurem osa kulutekitajaid töötab jätkuvalt edasi. Külmikuid välja lülitada ei saa, kuigi Selveri äriarendusjuhi Andersoni hinnangul sügistalvisel hooajal ei peaks töötama näiteks joogikülmikud. Samuti on Selver hakanud kuumalette varem sulgema, aga see ei mõjuta kuigi palju kogukulu. Ühtlasi tuleb selliste otsuste puhul jälgida klientide käitumist.
Suure sammuna kokkuhoiu poole nimetas Selver üleminekut LED-valgustusele, kaupluse tagaruumides võetakse järjest rohkem kasutusele ka liikumisandureid valgustuse reguleerimisel ning samuti on ettevõte piiranud üldvalgustust. "Puhtalt Selveri grupi opereeritavad poehooned on tund pärast sulgemist pimedad," tõi ta näite, lisades samas, et need on väikesed efektid, millega annab mõned protsendipunktid kulu vähendada, aga suurtes mastaapides midagi väga parandada ei anna.
Ostjate käitumise muutusest rääkides tõi Anderson välja, et praegu on kõigi aegade suurim kampaaniatoodete käive inimeste ostukorvis. Kalamüük langes vahepeal hinnatõusu tõttu kuni 40 protsenti ja pani kauplejad mõtlema kalaleti mõttekuse üle, aga nüüd paistab juba tunneli lõpus valgus. Kui olulist kallinemist juurde ei tule, siis naastakse lähikuudel suurema kalatarbimise juurde, usub Selveri äriarvestuse juht.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe