Müller: Eesti eelarvepuudujääk on sügav ja märgatavat paranemist pole näha
Arvestades kokkulepitud peretoetuste tõusu, pensionide erakorralist tõusu ja tulumaksuvabastust ning tulumaksuvaba miinimumi tõusu ning teisi kasvavaid kulutusi, on Eesti eelarvepuudujääk sügav ja märgatavat paranemist pole näha, ütles Eesti Panga president Madis Müller.
Müller rääkis keskpanga majandusprognoosi tutvustades, et järgmisel aastal jõustuvad mitmed eelarvepositsiooni püsivalt halvendavad meetmed: peretoetuste tõus, pensionide erakorraline tõus, pensioni tulumaksuvabastus ja tulumaksuvaba miinimumi tõus.
Lisaks suurenevad kaitsekulutused ning surve kiirendada valitsemissektori palgakasvu püsib suur.
"Seda kõike arvestades paistab, et riigieelarve on ette vaadates üsna püsivas puudujäägis. Püsiv miinus majanduse kogumahtu arvestades on umbes kolm protsenti SKP-st ehk iga kümnes euro, mida riik kulutab, on laenuraha," tõi ta välja.
Isegi kui mõistame, et loomulikult on vaja toetada elanikke kõrgete energiakuludega hakkamasaamisel, ettevõtjaid, kulutada kaitsevõimesse ja mõistagi toetada Ukraina sõjapõgenikke, siis muret tekitab Mülleri sõnul see, et ka ettevaadates ei paista eelarvemiinuse vähenemist.
Ta ütles, et praegu ei ole tegemist tüüpilise majanduslangusega, mis käib käsikäes vähese nõudluse ja tarbimisega majanduses. Probleemid hinnatõusu taga on eelkõige seotud pakkumise probleemidega, mistõttu oleks ka tarbimise ja nõudluse ülemäärane toetamine ohtlik ja tekitaks veelgi hinnasurvet.
Hoiused kahanevad
Viimastel kuudel on inimeste hoiused hakanud kahanema. Kui varem need kasvasid kiirelt, sest sinna kogunes nii palgatulu, muud tulud kui ka teisest pensionisambast välja võetud raha, siis praegu pole hoiuste kasv mitte raugenud, vaid nende maht on hakanud kahanema.
"See tähendab, et hoiustega on püütud tasandada hinnakasvu survet oma tarbimisele, püüdes hoida tarbimist muutumatuna," lausus Müller.
Niisugune tendents näitab tema sõnul selget pööret, sest veel mõnd aega on võimalik olemasolevate hoiustega tarbimise langust vähendada, aga see ressurss pole piiramatu.
"Meeles tuleb ka pidada, et hoiused pole väga ühtlaselt jaotunud. Kellel on suuremad hoiused, suunavad sellest pisema osa tarbimisse kui need, kellel on pisemad hoiused," tõdes ta.
Mülleri sõnul on selge trend, et riikides, kus on olnud rohkem sääste ja võimalus rohkem tarbida, on ka hinnasurve tugevam.
Toimetaja: Karin Koppel