Eesti Pank tutvustas teisipäeval oma majandusprognoosi aastateks 2022-2024. Selle kohaselt on Eesti majanduse vastupanuvõime tootmise kallinemise ja elukalliduse tõusu tõttu suure surve all.

Valdavalt energia kallinemise tõttu prognoosib keskpank selle aasta hinnatõusuks ligi 19 protsenti. Järgmisel aastal on oodata hinnakasvu aeglustumist seitsme protsendi lähedale ja 2024. aastal kahe protsendi juurde.

Hinnatõusu prognoos võtab arvesse, et Euroopa Keskpank on rahapoliitikat karmistamas ning see muudab laenuraha kallimaks. Lisaks on valitsusel kavas reguleerida energiahindu, mis alates oktoobrist kärbib mõnevõrra üldist hinnatõusu.

Majanduskasvu mõjutab kiire hinnatõus tugevamalt selle aasta teises pooles ning see viib Eesti majanduse langusesse. Aasta esimeses pooles suurenes tarbimine hoogsalt tänu kasutusele võetud säästudele, kuid tulevikus säästud enam samaväärset tuge ei paku. Seetõttu prognoosib keskpank tarbimise vähenemist.

Aasta kokkuvõttes kahaneb majanduse maht prognoosi kohaselt tänavu tõenäoliselt 0,5 protsenti. Järgmisel aastal jõuab majanduskasv aga eeldatavasti ühe protsendi lähedale ning kiireneb seejärel 2024. aastal 3,5 protsendi kanti. Geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu ümbritseb nii majanduskasvu kui ka inflatsiooni väljavaadet tavapärasest suurem ebakindlus.

Eesti Panga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai ütles ERR-ile, et majandusaktiivsus tervikuna on paljuski juhitud sellest, kui palju inimesed poodides raha kulutavad.

"Kui nad ei suuda endises tempos kulutada, ongi tulemas majanduslangus. Mitte küll väga sügav, sest kui räägime tarbimise vähenemisest, on endiselt inimestel sääste varasemast ajast, nii pandeemiaajast kui teisest pensionisambast. Säästude hulk on viimastel aastatel kõvasti kasvanud, nii et varu, mille toel raskemaid aegu pehmendada, on senini alles," tõdes ta.

Palgad jätkavad kasvu

Tööturu seis püsib vaatamata majanduslangusele küllaltki hea. Palgakasv jääb sel ja järgmisel aastal tugevaks hoolimata sellest, et tööturg mõnevõrra jahtub, sest töökätest on endiselt puudus ja tõusevad nii alampalk kui ka hinnad, prognoosib Eesti Pank.

Sel ja järgmisel aastal suureneb keskmine brutokuupalk väga kiiresti, enam kui 10 protsenti, kuid reaalpalga ostujõud taastub 2021. aasta tasemel alles 2024. aasta lõpuks. Tööpuudus jääb tänavu eeldatavasti 6,5 protsendi juurde ja peaks tuleval aastal tõusma 8,6 protsendini. Prognoos eeldab, et arvestatava osa tööpuuduse kasvust annab tööd otsivate Ukraina sõjapõgenike lisandumine tööturu statistikasse.

Eesti majanduse suure avatuse tõttu on tähtis eksportiva sektori käekäik. Lisaks eksporditurgude nõrgemale seisule suureneb sanktsioonide mõju kaubandusele ja tootmisele, mis pärsib majandusaktiivsust.

Eksporditellimused on juba vähenenud ning keskpank peab oluliseks, et samal ajal kui kogu Euroopas töötatakse välja abipakette energiakriisiga toimetulekuks, ei jääks siinsed ettevõtted välismaistega võrreldes kehvemasse konkurentsipositsiooni.

"Eesti tööstussektori jaoks, kes on meie ekspordimootor ja peab konkureerima välisturugudel, on kallinemine selgelt väga valusa löögi andnud ja seda peab tähelepanelikult jälgima ja valitsus vastavalt reageerima, kui see on tarvilik," lausus Kattai.

Ta lisas, et teine suur murekoht on ettevõtetele Eesti kiirem palgakasv, mis samuti kulusid kiiresti tõstab. Seega on Eesti eksportivad firmad konkurentsi mõttes küllaltki hapral jääl.

Euribori tõus jahutab majandust

Euroopa Keskpank tõstab intressimäärasid ja see hakkab pidurdama inflatsiooni. Euroopa Keskpanga nõukogu on tõstnud hinnakasvu aeglustamiseks euroalal rahapoliitilisi intressimäärasid ja praeguse hinnangu järgi kavatseb neid tulevikus veelgi tõsta.

Selle tulemusena tõusev euribor kergitab laenuraha hinda ka Eesti kodumajapidamistele ja ettevõtetele, jahutades majandust ning pidurdades ennekõike tööstuskaupade ja teenuste hinnakasvu. Samas tuleb arvestada, et intressimäärade tõusu mõju jõuab hindadesse täies ulatuses alles umbes aasta jooksul.

"Hetkel suuremaks murekohaks kui kallim laenuraha on selgelt kallis energia. Ettevaates ka: isegi kui finantsturgudel prognoositakse euribori tõusu lähiaastatel kahe-kolme protsendi vahele, siis tõsi, see on märksa kõrgem sellest, millega oleme harjunud möödunud aastatest, aga jääb endiselt madalamaks kui see, mis ta oli nii-öelda normaalsetel aegadel enne finantskriisi, kus see kõikus kolme kuni viie protsendi vahel," lausus Kattai.

Ta lisas, et intressi normaliseerumine on ootuspärane ja seda on saanud igaüks laenuotsuseid tehes kindlasti arvesse võtta.

Hinnakasvu kontrolli alla saamine ei sõltu Eesti Panga teatel üksnes rahapoliitikast. Suur osa kiirest hinnakasvust nii Eestis kui ka euroalal tervikuna tuleb pakkumisprobleemidest, eelkõige mitu korda kallimaks läinud energiast.

Eelarvepoliitikal on oluline roll hinnasurve vähendamisel. Keskpank märkis, et energia kallinemisest põhjustatud majanduslanguse tingimustes ei lahenda riigi kulutuste suurendamine majandusele takistuseks olevaid probleeme, vaid lisab hinnakasvule veelgi hoogu. Energiakriisi mõju ajutine leevendamine ja pikaajaline lahendamine nõuavad valitsuselt lisakulutusi, samuti sõjapõgenikud ja riigi kaitsevalmiduse suurendamine.

Eelarve on aga sügavas puudujäägis ka ilma nende erakorraliste kulutusteta ja seda hoolimata maksutulude väga kiirest kasvust. Kui Eesti jätkab samal kursil, siis järgmistel aastatel Eesti Panga hinnangul eelarvepuudujääk süveneb ja ergutab täiendavalt hinnakasvu.

Eesti alusinflatsioon, mis jätab arvesse võtmata energia- ja toiduhinnad, on viimastel kuudel ületanud aastavõrdluses 10 protsendi taset. Eesti alusinflatsioon on euroala kõige kiirem ning seda näitajat mõjutavad otseselt eelarvepoliitika ja tarbimise maht majanduses. Seega on oht, et lisaks kõrgetele energiahindadele võib Eesti ettevõtete konkurentsivõimet hakata vähendama ka täiendav hinnasurve, mis tekib riigirahanduses tehtud valikutest, tõdes keskpank.