Kasvav euribor muudab kodulaenu kuumaksed suuremaks

Elumaja Mustamäel.
Elumaja Mustamäel. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Viimastel kuudel on laialt kõlapinda saanud elektri- ja gaasihinna tõus ning inimesed uurivad võimalusi energiat säästa, samal ajal kerkib aga järjest üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär euribor, mille kasv võib kodulaenu kuumakseid samuti märkimisväärselt kergitada.

Mitu aastat miinuses olnud ja juunis nulli jõudnud euribor on praeguseks 1,672 protsenti ning paljudele kodulaenu võtnud inimestele tähendab see igakuiste laenumaksete kerkimist, sest suur osa Eestis antud kodulaene on seotud euriboriga. Niisuguste kodulaenude intressimäära muudetakse tavaliselt kaks korda aastas. 

Eesti Panga andmetel on viimase paari aasta keskmine uue eluasemelaenu suurus 100 000 eurot ja laenu kestus 25–30 aastat. Kui kuue kuu euribor tõuseb ühe protsendipunkti võrra, tähendab see niisuguse laenu puhul igakuise laenumakse suurenemist 55–60 euro võrra.

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar ütles ERR-ile, et see moodustab alla kolme protsendi keskmise eluasemelaenu võtja sissetulekust. Turuosaliste praeguse ootuse kohaselt tõuseb kuue kuu euribor selle aasta lõpuks juba 2–2,5 protsendi vahele ja jääb lähiaastatel 2–3 protsendi vahele püsima.

See tähendaks eelmainitud suuruse ja pikkusega laenu puhul igal kuul kuni 180 eurot suuremat laenumakset kui ajal, mil euribor oli nullis. Suuremas summas võetud laenu puhul on ka kuumakse kasv suurem.

Minevikus on euribor olnud ka märksa suurem – 2008. aasta sügisel ulatus see 5,4 protsendini.

"See, millisest euribori tasemest muutub eluasemelaenu tagasimaksmine raskeks, on väga individuaalne," sõnas Raudsaar. "See sõltub sissetulekust, laenu pikkusest, tagasimakse graafikust ja muust sellisest. Samuti on keeruline määratleda, mis hetkest alates võib pidada olukorda raskeks, kuid lihtne loogika ja varasem kogemus on näidanud, et kui laenu tagasimaksed moodustavad sissetulekust väga suure osa, siis on neid raskem teha ja tagasimaksmisega tekib rohkem probleeme."

Eesti Panga kehtestatud nõude kohaselt peavad kommertspangad laenu andes arvestama, et tagasimakse ei moodustaks üle 50 protsendi laenuvõtja netosissetulekust. Seejuures peab nõue olema täidetud ka siis, kui laenu koguintressimäär ehk euribor ja intressimarginaal kokku on kuus protsenti.

Probleemid on igal tuhandendal laenuvõtjal

Keskpank hindab eluasemelaenudega raskustesse jäämist probleemlaenude järgi ehk selle järgi, kui palju on inimesi, kes on pankadele oma laenumaksetega hiljaks jäänud. Viimastel aastatel on neid Raudsaare sõnul olnud vähe – viimasel kuudel näiteks 0,1 protsenti ehk iga tuhandes laenuvõtja.

"Intressimäärade tõustes probleemid laenude tagasimaksmisega kindlasti suurenevad, küll aga ei suureneks vaid intressimäära tõusu tõttu probleemlaenude osakaal palju," tõdes ta.

Raudsaar selgitas, et palju rohkem probleeme tekitavad laenudega muutused tööpuuduses. Praegu muudab inimeste jaoks olukorra keerulisemaks ka see, et kiiresti kasvavad nii energiahinnad kui ka kõik muudki hinnad, mis vähendab laenude tasumise võimet.

SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang ütles, et praegu ei ole näha, et laenumaksete tasumisel oleks võlgnevused kasvanud.

"Samas on kütteperioodi algusega seotud kulude kasvu aeg veel ees ja see võib mõjutada klientide võimekust oma laenumakseid tasuda," tõdes ta.

Ka Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma kinnitas, et nende kodulaenuklientide seis on hea ning regulaarsete maksete võlg ulatub üle 60 päeva vaid 0,1 protsendil lepingutest.

Ehkki mõlemad pangad usuvad, et euribori tõus nende klientidele probleeme ei tekita, märkis Hallang, et muutunud intressikeskkond ja hinnatõus võivad siiski seada paljud pered sügistalvel olukorda, mil kulutused ja tarbimisharjumused tuleb üle vaadata. Kui kulude hüppeline suurenemine seab ohtu laenumaksete tasumise, soovitavad pangad kiiresti ühendust võtta.

"Näiteks on võimalik vormistada finantsolukorra leevendamiseks oma laenule põhiosa maksepuhkus või teatud olukordades võib ka otstarbekaks osutuda laenuperioodi pikendamine," tõi Hallang näiteks.

SEB prognoosib, et aasta lõpuks jõuab kolme kuu euribor 1,9 protsendini ning kuue kuu euribor ligikaudu 2,1 protsendini.

Stressitestis mängiti läbi euribori tõus viie protsendini

Keskpank teeb ka stressiteste, millest viimatise üks osa oli ka intressimäärade tõus 2019. aasta alguses.

"Selle stresstesti käigus kordasime ülemaailmse finantskriisi ajal Eestit tabanud majanduslanguse šokki, sealhulgas euribori tõusu viie protsendini. Kui finantskriisi ajal tõusis eluasemelaenude viivislaenude tase Eestis 4,5 protsendini, siis 2019. aastal ei oleks viivislaenude tase ületanud kaht protsenti," tõi Eesti Panga ökonomist välja.

Raudsaar märkis, et kümne aastaga on tunduvalt kasvanud majapidamiste rahaline puhver ning ka eluasemelaenu annavad pangad rangemalt, mistõttu oleks ka viivislaenude tase sarnase šoki korral madalam.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: