Reformierakonda toetas septembriküsitluses 29 protsenti, mis on erakonna jaoks nõrgim tulemus alates maikuust. Augustis oli peaministripartei toetus 31 protsenti.

Seevastu EKRE kasvatas septembris oma toetuse aasta kõrgeimale tasemele ehk 23 protsendile. Veel augustis oli neil toetajaid 18 protsenti.

Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog ütles uuringutulemuste kommentaariks, et hindade kiire tõusu jätkumine ja sellega seotud elanike ostuvõime langus on loonud ebasoodsa tausta valitsuserakondadele.

"Lisaks eelnevale ka sisetüli valitsuses seoses Euroopa Kontrollikoja ametikohale esindaja valikuga. EKRE tõusu taga eelmise kuuga võrreldes on üldine taust - kõrge inflatsioon, üldine ebakindlus, mis soosib häälekama opositsioonierakonna tõusu," selgitas Voog.

Keskerakonna rekordmadal toetus venelaste seas

Kolmandal kohal oli Keskerakond, kuid seda aasta madalaima toetusnumbriga - septembris oli nende toetus 14 protsenti. Augustis oli tsentripartei toetus 16 protsenti. Keskerakonna toetus on aga langenud just venekeelsete valijate seas.

"Üle kolme aasta tagasi oli Keskerakonna toetus muu rahvuse hulgas 80 protsendi tasemel ja viimase aasta jooksul on see muutunud vahemikus 40 kuni 50 protsenti. Nüüd septembris on see langenud 36 protsendini, mis on nähtavasti seotud Narva tanki teemaga, kus Keskerakonna juhatuse ja endiste toetajate arusaamad on väga erinevad," märkis Voog.

Neljandal-viiendal kohal on võrdselt 11 protsendi suuruse toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200. Sotside toetus kuu varasemaga ei muutunud, Eesti 200 toetusnumber aga langes kahe protsendipunkti võrra.

Isamaad toetas septembris kaheksa protsenti, mis on veidi parem kui augusti seitse protsenti.

Roheliste toetusnumber tõusis augusti kahelt protsendilt septembris kolmele protsendile.

Septembris oli esimest korda Kantar Emori küsitluses sees augustis asutatud erakond Parempoolsed, mille toetusnumber oli üks protsent (täpsemalt 1,12 protsenti). Sama palju toetust kogus ka Tulevikuerakond.

Enda üldnumbrist oli Parempoolsete toetus mõnevõrra suurem 35–49-aastaste (1,52 protsenti), eestlaste (1,42 protsenti), kõrgharidusega vastajate (2,21 protsenti), Harjumaa valijate (2,29 protsenti) ja kõige jõukamate valijate (2,12 protsenti) seas.

Kantar Emor uurib ka, milliste erakondade poolt lisaks peamisele valikule kaaluvad vastajad veel valida. Sellest selgus, et Parempoolseid kaaluks valida viis protsenti valijatest.

Kolme valitsuspartei kogutoetus oli septembris 48 protsenti, kahel opositsiooniparteil 37 protsenti. Augustis olid need numbrid vastavalt 49 ja 34 protsenti.

Toetus erinevates vastajagruppides

Reformierakond oli küll populaarseim partei eestlastest vastajate seas 34 protsendiga, kuid seda langeva toetusega – augustis oli nende reiting eestlastest valijate seas 38 protsenti.

Eestlastest valijate teine eelistus 24 protsendiga EKRE, mis on selgelt parem tulemus kui augusti 19 protsenti.

SDE toetus eestlastest vastajate seas oli 11, Isamaal 10 ja Eesti 200-l üheksa ja Keskerakonnal kaheksa protsenti.

Muust rahvusest vastajate seas on endiselt eelistatuim valik Keskerakond 36 protsendiga, mis on aga erakonna jaoks üks aegade kehvemaid tulemusi. Näiteks augustis toetas Keskerakonda muust rahvusest vastajatest 46 protsenti.

Selles vastajagrupis oli teisel kohal EKRE 18 protsendi ja Eesti 200 16 protsendiga. SDE-d ja Reformierakonda toetas mõlemat 13 protsenti muust rahvusest valijatest, kuid Isamaa toetus oli selles vastajagrupis vaid üks protsent.

Tallinna elanike seas oli populaarseim valik Reformierakond 29 protsendiga, järgnesid Keskerakond 23 ja EKRE 14 protsendiga. SDE pälvis 13 ja Eesti 200 12 protsendi pealinna elanike toetuse. Isamaa toetusnumber oli Tallinnas viis protsenti.

Keskerakond sai suure tagasilöögi Ida-Virumaal, kus nende toetus valimisealiste Eesti kodanike seas oli vaid 12 protsenti. See jäi alla nii SDE-le (22 protsenti), Reformierakonnale (21 protsenti), EKRE-le (20 protsenti) kui ka Eesti 200-le (17 protsenti).

Täpsemaid numbreid erakondade toetustest erinevates sotsiaaldemograafilistes vastajagruppides saab lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 8.–14. septembrini ja sellele vastas 1431 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Pooled vastajatest küsitleti veebis ja pooled telefoni teel. Tulemuste esitlemisel eemaldati "ei oska öelda" vastajad, mis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. "Ei oska öelda" vastajate osakaal oli septembris 29 protsenti, augustis oli neid 30 protsenti.

Kell 11 kommenteerivad ERR-i veebisaates värskeid erakondade toetusnumbreid uuringu teinud Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Urmet Kook ja Indrek Kiisler.