Reformierakonna reiting oli ERR-i tellitud Kantar Emori üle-eestilise septembriküsitluse järgi kukkunud 31 protsendilt 29 protsendile, EKRE-l aga 23 protsenti. Augustis toetas EKRE-t 18 protsenti valijatest.

Kolmandal kohal oli Keskerakond, kuid seda aasta madalaima toetusnumbriga - septembris oli nende toetus 14 protsenti.

"See üldine taust, mis sisaldab endas ebakindlust. Kõik, mis majanduses toimub, kiire inflatsioon, kahanev ostujõud - see ei ole soodne valitsuserakondade toetusele, See annab võimaluse opositsioonierakondadele ja EKRE on olnud kõige häälekam," ütles Voog.

ERR-i ajakirjanik Urmet Kook ütles, et kui keeruline majandusseis ja hinnatõus jätkub, siis Reformierakond ja EKRE olla paari kuu pärast samal pulgal.

Koogi kaassaatejuht, ajakirjanik Indrek Kiisler osutas, et kui eelmise valitsuse ajal sai peaminister Kaja Kallas rohkem tähelepanu ka välispoliitika valdkonnas, siis praeguse valitsuse välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) on avaliku tähelepanu suhtes aktiivsem ja on rohkem olnud pildil kui Kaja Kallas.

Rääkides Kaja Kallase neljapäevaõhtusest erakorralisest pöördumisest Eesti rahva poole, ütles Voog, et on väga ebatõenäoline, et see kuidagi Reformierakonna reitingule mõju avaldab.

Järgmise teemana lahkasid saates osalejad Keskerakonna madalat reitingut ja võtsid eraldi luubi alla ajalooliselt madala reitingu Keskerakonna venekeelsete valijate seas. Nimelt on Keskerakonna reiting venekeelsete elanike seas langenud 36 protsendile. Urmet Kook meenutas, et Savisaare ajal oli toetusprotsent 70-80 protsendi seas.

Voog tõdes, et sellist kuud ei ole tõesti olnud, kus see protsent oleks nii madal olnud. "Hääled on hajunud laiali. Samas on ka neid, kes nüüd ei oska oma valikut teha. On turbulentne aeg, kus valija eksleb erinevate poliitiliste valikute vahel. Passiivsus võib suureneda," lausus Voog.

Koogi sõnul avaldasid ilmselt mõju Keskerakonna segased sõnumid seoses Narva tanki teisaldamisega.

Indrek Kiisler ütles, et monumentide teisaldamised on nüüd seljataga ning ees ootab debatt eestikeelsele õppele ülemineku teemal.

"See on koht, kus Keskerakonnal on võimalik toetust tagasi saada. Keskerakond on ka öelnud, et nad ei toeta vene kodanikelt hääleõiguse ära võtmist KOV-valimistel, see avaldab samuti mõju," rääkis Kiisler.

Urmet Kook tõi välja asjaolu, et kui varasemalt on Keskerakonna toetajate seas olnud palju inimesi, kes on rahulolematud elu ja valitsusega, siis nüüd on paljud nendest valijatest läinud EKRE-t toetama.

Voog nõustus selle käsitlusega. "Mõlema erakonna toetajad on pigem konservatiivse maailmavaatega. Neid seob praegu ka rahulolematus," ütles Voog.

Kiisler märkis, et EKRE võimekus tuua inimesi meeleavaldustele on Keskerakonnast märksa suurem ja see on samuti asi, mis omab olulist mõju reitingule.

Sotsiaaldemokraatide kohta ütles Kook, et erakonna esimehe vahetus on sellele erakonnale mõjunud hästi.

Aivar Voog märkis, et sotsid on paljude liberaalsema maailmavaatega erakondade valijate teine eelistus ning erakonna potentsiaal on 27 protsenti.

Voog lisas, et valik, et Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ei ole valitsuses, ei tööta Isamaa kasuks. "Me ei näe Seedrit pildis," sõnas Voog.

Rääkides Parempoolsete stardist üheprotsendilise toetusega, ütles Kook, et see ei ole väga julgustav, eriti kui võrrelda omal ajal Res Publica toetusega, mille endised juhtfiguurid praegu Parempoolsetes on.

Voog ja Kiisler märkisid, et see võrdlus on kohatu, sest Res Publica tuli esile teistmoodi. Samuti meenutas Voog, et Res Publica toetus oli pärast erakonnana välja tulemist samuti esialgu madal ja hakkas tormiliselt kasvama alles enne riigikogu valimisi.

Voog pakkus, et Parempoolsete toetusprotsent võis tulla Eesti 200-lt.

Kiisler lisas, et Parempoolsete tekkimine on halb uudis nii Isamaale kui ka Eesti 200-le.