"Reformierakonna ja EKRE vastandumist saab vaadata kahest aspektist. Esiteks tingib selle vastasseisu objektiivne poliitiline konjunktuur, kuna see tuleneb reitingutest – tegemist on kahe kõige suurema toetusega erakonnaga. Teisalt on vastandumine ka sisuline: Reformierakond soovib olla kõigi nende väärtuste kehastus, mis ei ole EKRE, olla justkui anti-EKRE," tõdes suhtekorraldaja Ott Lumi, kes oli kunagise erakonna Res Publica üks asutajatest ja peasekretär.

Kallas esitles oma reedel peetud kõnes Reformierakonda kui suurimat jõudu väga tiheda konkurentsiga paremparteide sektoris, signaliseerides valijatele, et tasub oma hääl anda kõige suuremale paremparteile, märkis Lumi.

Seetõttu hakkavad väiksema toetusega parempoolsed parteid ilmselt otsima nüüd Reformierakonna nõrkusi, väites, et peaministripartei pakutavad lahendused ei ole siirad ning on stagneerunud. "See on suhteliselt loogiline vastandus nende jaoks," ütles Lumi.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder leidis, et Kallase selline positsioonivõtt annab selgelt mõista, et Reformierakond ja Kallas näevad EKRE-t enda peamise konkurendina. "See annab tunnistust ka sellest, et Reformierakonnale on kohale jõudnud, et EKRE võibki reaalselt valimised võita, kui peaministripartei toetus veel kukub ja EKRE toetus samal ajal jätkab kasvamist," lisas ta.

Möldrile jäi Kallase laupäevasest kõnest silma ka see, et Reformierakonna stiil ei ole eelmiste riigikogu valimiste eelse ajaga võrreldes eriti muutunud. Kui 2019. aasta valimiste eel vastandus Kallas Keskerakonnale, pakkudes ise suhteliselt vähe lahendusi, siis praegu paistab pilt tema hinnangul samasugune. "Vähemalt selles Kallase kõnes oli suurt tähelepanu pööratud EKRE-le, pisut oli juttu ka Ukrainast, aga oma ideid Eesti elu sõlmküsimuste lahendamiseks oli väga vähe," rääkis politoloog.

Samas EKRE, mis on kogu oma tegutsemise aja vastandunud Eesti poliitilisele establishment'ile, pöörab siiski rohkem tähelepanu ka eri poliitikatele – praegu on selleks näiteks energia hind, viitas Mölder. "Nad küll vastanduvad oma konkurentidele, aga samas ei unusta ka konkreetseid poliitikavaldkondi," tõdes ta.

Reformierakonna vastandumine jääb märksa üldsõnalisemaks ning nende sõnum oma valijatele on, et EKRE on fundamentaalselt ohtlik, märkis Mölder.

Ka sama instituudi võrdleva poliitika lektor Alar Kilp pidas seda, et Reformierakond valis oma põhivastaseks EKRE, loogiliseks, kuna selle toetus läheneb juba oravapartei reitingule.

Kui hiljutistest uuringutest selgus, et kui Reformierakond koos Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatidega saaks riigikogus 51 kohta, siis Jüri Ratase teise valitsuse koalitsioon – EKRE, Keskerakond ja Isamaa – saaks 50 kohta. Nüüdseks on lihtsalt EKRE ja Keskerakond kohad vahetanud ja uue samade parteidega valitsuse paneks juba kokku EKRE esimees Martin Helme.

"Seetõttu on loogiline, et Reformierakond vastandub nüüd EKRE-le," tõdes Kilp.

Ka Kilp tõi esile, et eelmiste valimiste eel keskendus Kaja Kallas tollase peaministri Jüri Ratase kritiseerimisele, kes oli veel mõni päev enne valimisi populaarseim valitsusjuhi kandidaat.

Aga kui Reformierakonna ja Keskerakonna vastandus põhines läbi mitmete valimiste suhteliselt samadel teemadel – näiteks kas kehtestada astmeline tulumaks või mitte, siis EKRE-ga saab see olema teistmoodi. EKRE on võtnud teemaks hinnatõusu, eriti energia hinnatõusu ning kasutab seda oma kampaanias. Varem on EKRE kasutanud oma kampaanias ka pagulaste või koroonaviirusega seotud teemasid, märkis Kilp. EKRE on erakond, mis jälgib ühiskonnas parajasti päevakorda tõusvaid teemasid ning kasutab neid oma kampaanias, tõdes Kilp. 

Ja ehkki Reformierakond on püüdnud EKRE-t kujutada parketikõlbmatu ning ebapädeva poliitilise jõuna, siis on tähelepanuväärne, et suure osa ühiskonna jaoks on EKRE suutnud olla veenev.

Politoloog Tõnis Lehe hinnangul on Reformierakonna vastandumise strateegial partei jaoks ka riskid. "EKRE võib suuta tänu sellele vastasseisule Reformierakonnaga koondada enda taha ka neid valijaid, kes seni EKRE-t ei toetanud, kuid kellele põhimure või vastumeelsus on olnud Reformierakond ja Reformierakonna juhitud valitsuste poliitika," ütles ta.

Kallas ütles reedel erakonna volikogul: "Tänaseks on selge see, et valimiste suur vastasseis saab olema Reformierakonna ja EKRE vahel. Me esindame kahte kardinaalselt erinevat valikut ja suunda Eesti jaoks."

Populaarsuselt kolmas partei Keskerakond suudab ilmselt oma toetust lähikuudel parandada, nendivad politoloogid. Endine keskerakondlane Raimond Kaljulaid ühineb mõttega, et partei on hädas venekeelse valija poolehoiuga.

"Sõja algusest peale on Keskerakond olnud keerulises olukorras, kus Eesti juhtide seisukohad ei meeldi nende venekeelsele valijaskonnale ja samal ajal nende venekeelsete poliitikute seisukohad jälle ei meeldi eesti valijatele. Ma arvan, et sõjaküsimuses ebamäärase positisooni võtmine on kindlasti neile väga kalliks maksma läinud," kommenteeris Kaljulaid.

Nädalavahetusel uue juhatuse saanud Eesti 200 on viimastel nädalatel teatanud mitme tuntud inimese erakonda astumisest, mis ei pruugi tuua soovitud edu. Uus juht on ekspertide hinnangul klassikalisem poliitik, kes viib küll erakonnast värskuse, ent võib suures pildis hästi mõjuda.

"Lauri Hussar on võib-olla natuke jõulisema ütlemisega või see on see, mida ta võiks erakonna liikmete hinnangul ka tuua rohkem, sellist järsemat ja reljeefsemat stiili, rohkem esiletükkivat stiili, vähem akadeemilist," rääkis Tõnis Leht.

"Kui me mõtleme näiteks selle peale, milline oli Eesti 200 osalus või edu kohalikel valimistel, siis me nägime, et tõeliselt tugev kohalolu oli neil ainult väga vähestes omavalitsustes. Loomulikult nad on oma organisatsiooni alates sellest ajast tublisti üles ehitanud, aga ma ei ole sugugi kindel, et nad igas valimisringkonnas suudaksid välja tulla piisavalt tuntud kandidaatidega, mis nende potentsiaalse toetuse realiseeriks," kommenteeris Martin Mölder.