Juškini hinnangul on Putini tuumaähvardus suunatud läänele
Eksperdid ei usu eriti Venemaa liidrite avaldusi mobilisatsiooni suuruse ja iseloomu kohta. Tuumarelvaga ähvardamine on suunatud läänele, et võimalikel läbirääkimistel sõja lõpetamiseks oleks Venemaa liidril Vladimir Putinil võimalus oma maine säilitada, arvab Balti Venemaa uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin.
Putini käsk osalisest mobilisatsioonist eeskätt sõjalise eriala spetsialistidele, keda on vaja 300 000, sõjaväespetsialiste ei veena. Nende sõnul on see liiga üldsõnaline, aga eelkõige – Vene ladvik on siiani liiga palju vassinud.
"Me oleme näinud ka valetamist, väga suurt valetamist juba varasemalt Ukraina sõjas, kus on sõdinud ka ajateenijad. Nad on ukrainlastele vangi langenud. Ja ka tänased valed, kus ilmselgelt blufitakse nii Venemaa poolelt hukkunute arvuga, kes keda tuumarelvaga ähvardab kui ka kõige muuga," kommenteeris Eesti Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.
Sõjaväelased teavad aga, millist kaadrit praeguses Ukraina sõjas Vene poolel kõige rohkem tarvis on.
"Kindlasti ei ole need kõrgetasemelised spetsialistid, keda on massiliselt vaja, vaid hetkel käib esimese maailmasõja stiilis rindesõda. Ja seal on suur kulu alljuhtidel, kuulipilduritel ja jalaväelastel," ütles Rebo.
Venemaa asjade ekspert Vladimir Juškin ütles, et mobilisatsiooni väljakuulutamine praegu näitab, et Putini agendid on talle kinnitanud, et 300 000 mobiliseeritu pered ei hakka mässama.
"Tõenäoliselt esitasid nad oma arvestused, et sotsiaalset plahvatust ei tule. Seetõttu ta otsustas. Aga see on väga ohtlik mäng Putini jaoks. Ajada keema 300 000 inimese rahulolematud pered," ütles Juškin.
Donetski ja Luhanski rüppehaaramisega võib Venemaa oma doktriini järgi nende kaitsmiseks kasutada tuumarelva. Selles näeb Juškin ähvardust eelkõige läänele sõja lõpetamiseks Putinile kasulikult.
"Käivad läbirääkimised kusagil selja taga vahendajate kaudu, kuidas seda sõda lõpetada. Krimmi kuulumisele Ukrainale kehtestatakse moratoorium 20 aastaks. Ukraina astumisele NATO-sse samuti moratoorium praegu. Luhansk ja Donetsk rahvusvaheliseks protektoraadiks. Muudelt aladelt lahkume. Siis saab Putin kujutada kujunenud olukorda nii, et sõdisime mitte Ukraina, vaid NATO-ga, ja jäime viiki," rääkis Juškin.
Kaitsevägi nuputab, milliseid abinõusid meie poolel kasutusele võtta. Leedu pani kõrgendatud valmidusse oma kiirreageerimisjõud, sest kõrval Kaliningradis mobilisatsioon käib. Kuid praegu mobiliseerib Venemaa, keda kätte saab, Ukraina rinde augutäiteks ja puhkust vajavate üksuste vahetuseks, mitte löögirusikaks.
"Tõenäoliselt seda hirmu, et nüüd homme oleks vaja Eestis sõtta minna, ma pigem tõenäoliseks ei pea. Küll aga me peaks jälgima, millised on edasised arengud, sest sammud eskalatsiooni suunas on Putini režiimi poolt astutud," ütles kolonel Eero Rebo.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"