"Venemaa sammu mõju on kindlasti jätkuv eskalatsioon, see pingestab olukorda veelgi, eriti [president Vladimir] Putini poolt tulnud tuumaähvardus. Ma ei usu, et lääneriigid oleksid valmis järeleandmisteks praegusel hetkel Venemaale. Nii et see tähendab eskalatsiooni süvenemist," rääkis Kannik kolmapäeval ERR-ile.

Kommenteerides mobilisatsiooni võimalikku mõju Eestile, ütles Kannik, et praegu näitavad kõik märgid seda, et see on suunatud sõjaks Ukraina vastu ja pigem ei tähenda vägede olulist lisamist muudel Venemaa piiridel. "Aga eks seda tuleb muidugi hoolega jälgida, mis tegelikult toimuma hakkab," lisas ta.

Mobilisatsioon on mõeldud Ukraina rinnetele

Kanniku hinnangul võetakse osalise mobilisatsiooniga Venemaa sõjaväkke sõjalise eriharidusega reserviste - tankiste, õhutõrje- ja suurtükiväelasi. "See on nende esimene valdkond, kus neil praegusel hetkel kõige suuremad puudused," märkis ta.

"Ma arvan, et põhiline moment venelaste jaoks on ikkagi see, et neil on praegusel hetkel juba tõepoolest suur puudus relvajõududest rindel ja nad üritavad sellega auke täita ja saada uuesti enda kätte sõjaline initsiatiiv. Praegu on sõjaline initsiatiivi läinud selgelt Ukrainale" rääkis Kannik.

Tuumaähvardus on mõeldud ka Läänele

Teine sõnum on Kremli kolmapäevasel sammul aga Läänele, rõhutas kaitseuuringute keskuse juht. "Putini tänases avalduses oli selgelt sees ka tuumaähvardus ja see eesmärk on ikkagi Läänt hirmutada, et Lääs toetaks Ukrainat vähem," ütles ta.

"Vene juhtkond on neid sõnu selle sõja käigus juba ka siiamaani väga palju kasutanud. Tõsi, Putini enda poolt on seda palju vähem tulnud kui Dmitri Medvedevi, Sergei Lavrovi ja teiste tema lähikondlaste poolt," rääkis Kannik. "Jah, sellega tuleb arvestada, see on üks võimalus, et Venemaa kasutab Ukraina vastu taktikalist tuumarelva. Selle võimalusega tuleb arvestada," rõhutas ta.

"Aga täna ma peaksin seda siiski jätkuvalt ebatõenäoliseks. Ma arvan, et venelased püüavad vaadata, kas mobilisatsioon toob rindel pöörde. Kui see ei too pööret, siis muutub see tõenäosuses suuremaks," lisas Kannik.

Eesti ja teised lääneriigid aga peaksid Venemaa ähvardustele vastama abi suurendamisega Ukrainale, leidis Kannik.

"Muidugi eeldab see seda, et me oleksime valmis Ukrainat senisest rohkem toetama, kuna kui venelaste inimmass suureneb, siis vajab Ukraina ka lisatoetust, et selles sõjas vastu pidada ja sõda võita," märkis ta.