"See on piisavalt tähtis sündmus, et sellest kohe rääkida," ütles Palm kolmapäeva lõunal Venemaa otsuse järel kokku kutsutud pressikonverentsi avades. "Meie meetmete pakett on väljatöötamisel ja lõpetamisel ning me paneme selle ette kaitseministrile," rääkis Palm.

"Kindlasti ei saa öelda, et me ei pea midagi tegema. Otsene sõjaline oht Eesti riigile ainult selle paberiga ei ole praegu suurenenud. Aga kui me näeme, millised on need tegevused ja toimingud (mis sellega kaasnevad - toim.), siis me saame ka adekvaatselt reageerida. Kindlasti ei tohi pisendada sellise sammu tähtsust. See on Venemaa poolt järjekordne eskaleerimine, Ukraina sõja viimine järgmisele tasandile. Järgmiseks oleks ainult täielik mobilisatsioon," ütles kaitseväe juhataja asetäitja.

Küsimusele, milline võiks olla NATO reaktsioon Venemaa juhtkonna kolmapäevahommikusele sammule, vastas Palm, et see jääb poliitikute otsustada.

"Puhtpraktiliselt on sõjaväelased arutanud Vene mobilisatsiooni võimalust ja kuidas sellele vastata juba kuid. Meil on erinevaid [võimalikke] samme sõjalises mõttes, eelkõige on see jõu näitamine, lisaõppuste korraldamine, mingite üksuste siirmine ühest piirkonnast teise – kõiki neid on ette pandud," selgitas ta. "Aga NATO on sõjalis-poliitiline organisatsioon rõhuga sõnal poliitiline. See, millise reaktsiooni NATO tervikuna võtab, sõltub meie poliitilistest juhtkondadest, mitte sõjaväelastest," rääkis kindral.

"Eestit vahetu sõjaline oht ei ähvarda," kordas Palm.

Kindral viitas ka Leedu otsusele tõsta oma kiirreageerimisüksuste valmisolekut, kuna Vene mobilisatsioon käivitus ka Kaliningradi oblastis.

Küsimusele, kas Kremli otsus tähendab ka Lääne sõjalise abi suurendamist Ukrainale, vastas Palm, et Ukrainal on juba praegu Euroopa suurim tegevvägi, mis on väga võimas ning juba saab lääneriikidelt igasugust abi – nii väljaõpet kui ka varustust. "Ma ei näe, et seda oleks vaja hüppeliselt suurendada. Väljaõppes teeme juba praegu kõik, mis nad vajavad," ütles Palm.

Mobiliseeritavatega lapitakse auke Ukrainas

Palm selgitas ka Venemaa mobilisatsiooni korralduse erinevust Eesti omast ning tõdes, et seetõttu kasutatakse mobiliseeritavaid ilmselt aukude lappimiseks Ukrainas kaotusi kandnud Vene üksustes.

"Venemaa mobilisatsioonisüsteem erineb oluliselt Eesti omast: meil koosneb reservsõjavägi väljaõpetatud üksustest, üksuseid õpetatakse reeglina välja ajateenistuse jooksul ning me pöörame väga suurt tähelepanu meeskonnatundele ja kokkukuuluvusele, et saavutada lühike lisaväljaõppeks vajalik aeg juhul, kui me need üksused formeerime ja mobiliseerime," rääkis kindral.

"Venemaa mobilisatsioonisüsteem on teistsugune – arvestus käib geograafiliselt, inimese elukoha järgi. Üksustesse kantakse reservväelased elukoha järgi – nad pole oma kaaslastega enne kohtunud. See nõuab palju reservväelasi ja aega, et tuleks sellisest üksusest toimiv üksus," selgitas ta.

Seetõttu võib eeldada, et kuu-kahega jõutakse selliselt mobiliseeritud võitlejatest valmis saada ainult rühma või heal juhul kompanii (Venemaal roodu) tasemel üksus.

"Minu isiklik spekulatsioon on see, et pigem ei hakata moodustama suuri üksusi diviisi või armeekorpuse tasemel. Suure tõenäosusega kasutatakse Ukraina sõjas kaotusi kandnud üksuste kaotuste korvamiseks," rääkis ta.

Kuna Vene armeel on näiteks suur puudus jalaväelastest, siis moodustatakse mobiliseeritutest jaod ja rühmad ning söödetakse need teiste väeosade sisse, ütles Palm

Sellega saab Venemaa rohkem oma vägesid Ukrainas roteerida ja seal piirkonnas mõnel juhul juba terve aasta asunud üksusi välja vahetada.

Tasub meeles pidada, et Ukraina sõjast on läbi käinud juba sadu tuhandeid venemaalasi, rõhutas ta.

Lisaks prognoosis Palm, et suure tõenäosusega üritab Venemaa juhtkond keskendada mobilisatsiooni piirkondadesse, mis ei ole Moskva ega Peterburi, ehk provintsidesse.

Tema sõnul on huvitav ka see, et mobilisatsiooni alla ei sattu need, kes on saanud kriminaalkorras karistada, mis erineb praegu teada olevast poliitikast, kus just vanglatest uusi sõdureid värvatakse.

Palmi sõnul on tähelepanuväärne ka see, et mobilisatsiooniga ei täiendata mitte ainult Vene armee ridu, vaid ka teiste jõuametite koosseisu – suure tõenäosusega nii rahvuskaarti kui ka politseid ja teisi struktuure.

Venemaalt väljasõitu piiratakse

Lisaks on kaitseväel ka juba teateid sellest, kuidas on vähemalt osaliselt kehtestatud riigist väljasõidu keelt 18–65-aastastele inimestele. "Ja see on märkimisväärne!" rõhutas Palm.

Tema sõnul on teatav põgenikelaine Venemaalt olnud pidev ja juba enne avaliku invasiooni algust Ukrainas.

"Aga tõsi on, et see on eelkõige puudutanud jõukamat osa elanikkonnast. Kui seal on olukord, kus 70 protsenti inimestest pole kunagi Venemaalt väljas käinud, siis kuhu sa põgened? Tundmatusse?" rääkis ta.

Seetõttu on kindrali sõnul väga raske näha, et nüüdsele mobilisatsioonikäsule järgneb väga suur põgenikelaine.

Tema sõnul on vähemalt osaliselt näha väljasõidukeeldude kehtestamist, osa firmasid ei müü enam pileteid Venemaalt välja ning näha on ka, et lennupiletite hinnad Venemaalt välja on märksa kallimad kui tagasitulekuks.

Venemaal napib mobiliseeritute jaoks väljaõpetajaid

"Aktuaalsele kaamerale" kolmapäeva õhtul antud intervjuus ütles kindralmajor Veiko-Vello Palm, et Venemaal ei ole mobiliseeritute vastuvõtmiseks vajalikku väljaõpet ja taristut.

"Minu lühike hinnang on, et ei. Eriti puudus on väljaõpetajatest. Venemaa Föderatsiooni relvajõud õpetavad tegevväelaste baasil iseennast välja, reservväelasi ja ajateenijaid. Tegevväelastest ohvitserid on need, kes väljaõpet läbi viivad ja need on praegu Ukrainas, võitlevad, saavad tappa ja surevad," rääkis ta.

"Suure ja otsustava murrangu tegemiseks sõjas vajab Venemaa palju aega, palju väljaõpet, palju varustust ja palju taristut," ütles Palm.