Lätis nagu Eestiski on üsna tavaline riigikeele ja vene keele topeltkasutus. Enamikku teeninduskeskustesse helistades tuleb teha valik, kas soovitakse suhelda läti või meil siis eesti keeles või vene keeles. Ka paljud reklaamid ja nüüd, enne parlamendivalimisi ka poliitikute ja nende programmide tutvustused üllitatakse kahes keeles.

Niisugune olukord nõuab läti keelele kui ainsale riigikeele rohkem kaitset ja on paljud vene keelt mitte oskavad lätlased pannud oma kodumaal keerulisse olukorda.

"Läti noored käivad Euroopa kõrgkoolides õppimas ja oskavad nelja keelt. Kui nad koju tagasi tulevad ja püüavad mõnes Läti ettevõttes tööd leida, öeldakse neile, et me ei saa teid tööle võtta, sest te ei oska vene keelt. Eelistame neid, kes on õppinud Lätis, siinseis kõrgkoolides ainult seepärast, et nad oskavad vene keelt. See vähendab Läti konkurentsivõimet. Ja see ei juhi Lätit Lääne-Euroopa suunas. Sel moel jääme endiselt Venemaa inforuumi ja majandusega seotuks," selgitas Läti justiitsminister Janis Bordans.

Neljapäeval seimis esimese lugemise läbinud seaduseelnõu on parlamendi juristide hinnangul vastuoluline ja kordab üle juba kehtivaid seadusepunkte, kuid paranduste tegemise aeg on veel ees. Igatahes plaanitakse keelata kolmandate riikide keelte kasutamine kõigis, ka eraomandis olevas teenindussektoris, netipankades, poes võivad ostja ja müüja siiski vene keeles suhelda ja ka pakendeil on vene keel endiselt lubatud.

Rohkem kui 50 töötajaga ettevõtted, kus nõutakse vähemalt viielt inimeselt kolmanda ehk siis vene keele oskust, peavad hakkama selle vajadust tööinspektsioonile põhjendama.

"2000. aastate algul, kui peaminister oli Andris Škele ja meie elu mõjutasid paljud teisedki oligarhid, võtsid nad suuna Venemaa poole. Nad lõid olukorra, kus seaduses on küll kirjas läti keel kui ainus riigikeel, kuid tegelikult toimub kogu elu
paralleelselt ka vene keeles," ütles Bordans.

Lätimeelsuse kaitseks on lahkuv seim teinud muudki. Parlament kiitis heaks presidendi algatatud seaduseelnõu muuta Lätis asuv õigeusu kirik iseseisvaks.

"Kui seadus jõustub, on lõppenud igasugune Moskva patriarhaadi mõju või võim meie õigeusu kiriku üle," ütles Läti president Egils Levits.

Peagi on parlamendis lõpphääletusel täielik üleminek riigikeelsele õppele lasteaedades ja koolides.