Läti parlament saatis istungilt ära vene keeles rääkinud saadiku

Läti parlament saatis neljapäeval istungilt ära fraktsiooni "Stabiilsuse eest!" liikme Aleksejs Roslikovsi, kasutades eelmisel nädala vastu võetud sätet, mis keelab seimi hoones vene keeles rääkimise.
Seim otsustas 63 poolthäälega eemaldada Roslikovs ebaviisaka sõnakasutuse ja vene keeles rääkimise eest neljapäeval toimunud istungilt, teatas Läti rahvusringhääling LSM.lv.
Kui Läti parlament kaalus otsuse eelnõu "Deklaratsioon Läti kuritegeliku venestamise kohta Nõukogude okupatsioonirežiimi poolt ja selle keeleliste tagajärgedega võitlemisest" päevakorda võtmist, läks Roslikovs kõnepulti ja esines üleskutsega seda eelnõu päevakorda mitte panna.
LSM vahendas uudisteagentuuri LETA, mille kohaselt ütles Roslikovs seimi puldist kõrgendatud häälel, et koos lätlastega seisid barrikaadidel ka vene keele kõnelejad. Ta küsis retooriliselt – mida venekeelsetele veel välja mõeldakse: "Kas eraldi suletud tsoonid, seadus, mille järgi venekeelsed ei saa oma last kindla nimega kutsuda, kuna see on vene keel?"
Roslikovs rõhutas, et venelased moodustavad Lätis olulise osa elanikkonnast ja nad räägivad kodus iga päev vene keelt, kuid osalevad samal ajal riigi ülesehitamises, mistõttu ilma nendeta riik areneks aeglasemalt.
Oma pöördumise lõpus hüüdis Roslikovs vene keeles "Vene keel on meie keel!".
Selle sõnavõtu peale avaldasid teised seimisaadikud pahameelt, misjärel tegi parlamendi asespiiker Zanda Kalniņa-Lukaševica (Uus Ühtsus) ettepaneku Roslikovs üheks istungiks parlamendisaalist eemaldada.
Läti parlamendi spiiker Daiga Mieriņa (Roheliste ja Põllumeeste Liit) pani seejärel hääletusele otsuse Roslikovsi saalist väljasaatmiseks ebaeetilise käitumise eest, mis väljendus seimi istungil vene keele kasutamises, millega ta näitas üles lugupidamatust seimi ja selle liikmete vastu.
Otsuse poolt hääletas 63 saadikut ja Roslikovs lahkus saalist.
Läti parlament võttis nädal tagasi vastu kodukorra muudatused, mis näevad ette, et edaspidi peavad seimiliikmed parlamendi territooriumil nii omavahel kui ka avalikkusega rääkima ainult riigikeeles. Erand tehakse siis, kui seimisaadik kohtub välisdiplomaadi või välisriigi esindajaga. Sama erand kehtib ka välismeediaga suhtlemisel, eeldusel, et võõrkeeles küsimuse esitaja pole Läti kodanik.
Toimetaja: Mait Ots









