Ühtegi: suurem osa mobiliseeritutest pole võimelised üksustena tegutsema

Venemaa armeesse mobiliseeritavatest sadadest tuhandetest meestest pole suurem osa võimelised üksustena tegutsema, sest see eeldaks põhjalikumat väljaõpet, ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Kremli otsus mobiliseerida 300 000 reservväelast tähendab, et rindel on ühe kilomeetri kohta umbes 300 meest, rääkis Ühtegi ETV saates "Ukraina stuudio".

Seni on Venemaa Ukrainas sõdiunud umbes poole väiksemate jõududega, kuid riigi mobilisatsioonivaru on märksa suurem - Ühtegi märkis, et reservis on kaks miljonit meest, nii et kavandatud 300 000 võib neil õnnestuda kätte saada.

"Ilmselt hakkame nägema päris huvitavaid asju järgmistel nädalatel ja kuudel. Näiteks arvan, et Ratnik ehk moodne varustus, mis peaks olema igal sõduril, jääb küll täiesti minevikku. Näeme Teise maailmasõja aegset varustust päris palju meeste seljas," lausus ta.

Samas lisas Ühtegi, et sotsiaalmeedias nähtavaid pilte roostes masinatest, relvadest ja kiivritest tuleb võtta reservatsioonidega - ladudest välja võetav varustus pole tõepoolest kõige paremas korras, kuid väike roostetus automaadi peal ei takista seda sõjaajal kasutada.

Rindele jõuavad praegu mobiliseeritud mehed Kaitseliidu ülema hinnangul varem kui kuude pärast, sest Vene väljaõppesüsteem erineb meie omast. Reservväelased ollakse võimelised välja saatma pärast väga vähest algõpet.

"Ukrainas tähendab see, et kui see mass on rindel, ükskõik, kui hästi või halvasti nad sõdivad, paneb see edasiliikumise üsna seisma, seda enam, et talv on tulekul, ilmad muutuvad. Pole väga suurt võimalust, et Ukrainal õnnestuks järgmiste kuude jooksul väga edeneda," tõdes ta.

Ühtegi sõnul pole suurem osa mobiliseeritutest ilmselt võimelised üksustena tegutsema, sest see eeldaks väga põhjalikku väljaõpet, milleks Venemaal pole ressurssi. Ukraina eelis on see, et ta treenib süsteemselt oma sõdureid.

Oht Eestile ei suurene

Kui Venemaa peaks väljaõpet korraldama muu hulgas ka Pihkva sõjaväeosas, siis Ühtegi hinnangul see Eesti piiril ohtu ei suurenda.

"Kindlasti mitte. See on ikkagi augutäiteks tekitatav vägi, mis suures osas suunatakse Ukraina rindele ja isegi kui siia, meie piiride vahetusse lähedusse midagi jäetakse, siis mitte midagi rohkemat, kui siin enne oli. Nii et meile ei tohiks see mingit suuremat ohtu tähendada," kinnitas ta.

Asjaolu kohta, et paljud inimesed üritavad sõtta saatmise hirmus Venemaalt põgeneda ning riigis on ka tänavatel meelt avaldatud, ütles Ühtegi, et need on üksikud hääled. Kui kogu rahvas saaks aru, mis nendega tehakse, oleks olukorrast rohkem kasu. Sellepärast, et osa lahkub, ei jää 300 000 meest armeesse võtmata.

Ta lisas, et Venemaa käitus mobilisatsiooni välja kuulutades üsna kavalalt, kuna see on osaline, mitte täielik. Seda on lihtsam läbi viia ja on võimalik natuke vangerdada. Siiski on president Vladimir Putinil põhjust närvi minna, sest ta peab sööma oma märtsis välja öeldud sõnu, et mobilisatsiooni ei tule.

Rindel on Ühtegi sõnul praegu kerge seisak ja edenemist ei ole kummaltki poolt. Ukraina on saavutanud teatud edu Harkivi piirkonnas ja venelased ei ole kuhugi jõudnud Donbassi piirkonnas.

"Herson võiks olla koht, kus Ukraina pool, kes on näidanud aktiivsust üles, otsib nüüd ilmselt uut kohta, kus järgmist rünnakut alustada. Hästi oluline on hoida initsiatiivi. Täna on see Ukraina poolel, mis tähendab, et neil on eelised, on võimalik kasutada koondatud vägesid kitsamates lõikudes, mitte hoida pikka rinnet," lausus Kaitseliidu juht.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: