Toornafta Brenti hind püsis eile 85 dollari juures barrelist. Viimati oli nafta nii odav jaanuari keskel, kuu enne sõja algust Ukrainas. LHV majandusanalüütik Kristo Aab ütleb, et suviste tippudega võrreldes on nafta hind kukkunud 30 protsenti.

"Selle üks peamisi põhjusi on kindlasti üldine globaalne majanduslanguse hirm, mis kõikjal turgudel valitseb. Sest selline majanduslangus tähendab kindlasti nafta kui väga olulise tööstustoorme jaoks väiksemat nõudlust," rääkis Aab.

Sellele lisandus ka Hiina majanduse jahtumine, keskpankade otsus tõsta intressimäärasid ning dollari kallinemine. Naftaturg arveldab üldiselt dollarites.

"Osade riikide jaoks, kellel on enda valuuta – nende jaoks on nafta ning selle saadused muutunud nii kalliks, et see lagi on ette tulnud ja ei suudeta enam maksta. Sealt on ka nõudlus vähenemas," tõdes Aab.

Teisalt on Ameerika Ühendriigid viimastel kuudel pakkumist suurendanud.

USA president otsustas strateegilistest reservidest vabastada 180 miljonit barrelit kütust, et turgu toetada.

Siiski ei tähenda see bensiinijaamas alati oluliselt odavamat kütust. Õliühingu tegevjuht Mart Raamat toob näitena võrdluse 22. veebruariga. Kui Brenti toornafta hind on nüüd 12 protsenti madalam, siis eurodes arvestatult on diislikütuse hulgihind 35 protsenti kõrgem ja mootoribensiini hulgihind 11 protsenti kõrgem.

"Naftahinna langus on hakanud jõudma ka lõpptoodetesse – mootoribensiini ja diislikütuse hindadesse, aga see mõju on ebaühtlane. Septembri algusega võrreldes oli Brenti toornafta reedene sulgemise hind umbes kaheksa protsenti madalam kui septembri algul, diislikütuse hinnalangus on olnud sarnane, aga mootoribensiini hind on langenud ainult poolteist protsenti," ütles Raamat.

Septembris kukkus kütuste tarbimine ka Eestis. Kuna diislikütust kasutab rohkem tööstus, siis diisli tarbimist mõjutab majanduslangus rohkem. Seega on tõenäoline, et just diisel kukub praegu koos toornafta hinnaga. Odavam nafta on juba inflatsiooni Ameerikas alla toonud, ütles Aab, samas võib see mõju Euroopas olla väiksem, sest Euroopa hinnatõusu mõjutab rohkem maagaasi kõrge hind.

"Maagaasi hinnad poliitilistel põhjustel liiguvad täiesti omasoodu ja sealt seda inflatsioonisurve leevenemist näha ei ole," tõdes LHV majandusanalüütik.