Keskkonnaamet loodab jahimeeste pealtkuulamisega jätkata

Jahimehed punastes ja oranžides vestides
Jahimehed punastes ja oranžides vestides

Keskkonnaamet loodab enne sügisjahi algust leida võimaluse, kuidas jahimeeste raadiosidet pealt kuulata. Kas seni tegeles amet aastaid ebaseadusliku jälitustegevusega, jääb seaduse ees saladuseks.

Juuni keskel palus õiguskantsler Ülle Madise, et keskkonnaamet lõpetaks inimeste raadioside õigusvastase jälgimise. Keskkonnaamet tunnistas, et kuulab tõesti pealt jahimeeste jaoks eraldatud sagedusi aga lisas, et midagi ebaseaduslikku selles pole. Niimoodi on tehtud juba aastaid. Keskkonnaameti Järelevalve juht Olav Avarsalu selgitas, et raadioeetri kuulamine on järelevalve tavaline osa. 

"Ja mitte eesmärgiga kuulata juttu, mida jahimehed omavahel räägivad, et seda siis kuskil hiljem ära kasutada jahimeeste vastu vaid meie soov on lihtsalt mõista, et millises alas parasjagu jaht käib, et minna seda siis hiljem kontrollima," sõnas Avarsalu. 

Igaks juhuks pani amet pealtkuulamise siiski pausile ja pöördus nõu saamiseks prokuratuuri poole. Riigi juhtivprokurör Taavi Pern vastas, et keskkonnaameti tegevus võib teatud juhtudel olla käsitletav ebaseadusliku jälitustegevusena. 

Keskkonnaamet märkis, et Eesti Jahimeeste Selts teab pealtkuulamisest ning järelikult ei saa seda ka salajaseks pidada. Pern omakorda pani tähele, et pealtkuulamiseks peab olema jahimeestest mõne kilomeetri kaugusel, ehk pealt kuulatakse ikkagi konkreetses piirkonnas tegutsevaid inimesi, mitte ei jälgita kogu raadiosidet, nagu saab teha näiteks mereside puhul. 

Riigiasutuse võimalikke seaduserikkumisi kriminaalmenetluses uurida ei saa. See on ka üks põhjuseid, miks prokuratuur menetlust ei alustanud. Olav Avarsalu rõhutas, et Keskkonnaamet pole seadust rikkunud ning tema sõnul tuleb see välja ka Perni kirjast. 

"Näiteks kui mina järelevalve ametnikuna lähen oma lõunapausi ajal lõunat sööma ja kuulen tahes tahtmatult pealt kellegi teise juttu, kuidas nad mingit ebaseaduslikku toimingut on toime pannud, siis ma ei ole tegelenud varjatud järelevalvega," rääkis Avarsalu. "Kui ma aga meelega läheksin sinna, kus võimalikud rikkujad omavahel suhtlevad, siis mu eesmärk oleks see, et ma tahaksin neid pealt kuulata," lisas ta.

"Meie raadioside kasutamine on seotud sellega, kuidas üldse leida nendest metsalaantest toimuv jaht," rõhutas Avarsalu. 

Taavi Perni sõnul annaks kindlust see, kui ametnikud raadiosidet kuulama hakates endast teada annaksid. Ka keskkonnaameti mõtted on sama rada liikunud. Olav Avarsalu ütles, et igakordset teavitamist on kaalutud, kuid lisab, et kõigi kasutajateni ei pruugi see teade jõuda. 

"Üks, mida meie näeme, on tõesti see, et enne sügiseste ühisjahtide perioodi antakse igale jahimeeste seltsile kirjalikult teada, et me neid raadiosagedusi oma järelevalves kasutame," rääkis Avarsalu. 

Tema sõnul on oluline asi korda ajada just sügiseste ühisjahtide ajaks. Muidu tuleb jahimeeste leidmiseks oluliselt rohkem ringi sõita, autojälgi ajada ja püssipauke kuulata. 

"Et teeme oma järelevalve päeva ära, sõidame oma kilomeetrid täis aga jahimehi näha ei õnnestunud," pakkus Avarsalu. 

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhil Tõnis Kortsil keskkonnaametile etteheiteid pole. Ta rääkis, et jahimehed suhtuvad pealtkuulamisse erinevalt ning nüüd tuleb asjad ehk uuesti läbi rääkida. 

"Kunagi ju on Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht ju andnud ka selle loa, et pealt kuulata. Aga vahepeal on aeg muutunud ja ühiskond on arenenud," rääkis Korts.

"Kui mõnikümmend aastat tagasi see pealtkuulamine kedagi ei häirinud, siis tänapäeval hinnatakse asju teistmoodi. Kindlasti tuleks see üle vaadata," lausus Korts.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: