IMF väljendas muret Briti maksukärbete plaani pärast
Rahvusvaheline valuutafond (IMF) kritiseeris avalikult Ühendkuningriigi valitsuse plaani kärpida ulatuslikult makse, hoiatades selle tõttu suureneva inflatsiooni eest, vahendab BBC.
Tavatus teadaandes hoiatas IMF, et Briti valitsuse plaanide tõttu suureneb riigis ebavõrdsus ning kasvab surve hinnakasvuks.
Alates reedest on Briti naela väärtus kiirelt langenud viidates maailmaturu skepsisele valitsuse plaanide vastu.
Briti valitsuse sõnul on nende uus riigieelarve mõeldud toetama majanduskasvu.
Ühendkuningriigi rahandusminister Kwasi Kwarteng avaldas reedel uue riigieelarve, kus sisaldus Briti valitsuse 50 aasta suurim maksukärbete plaan.
45 miljardi naela suurune maksukärbete pakett peaks olema rahastatud riigivõla abil.
IMF-i ülesanne on stabiliseerida maailmamajandust ning üks selle rollidest on hoiatada võimalike negatiivsete majandusmõjudega sammude eest.
Valuutafond kinnitas, et saab aru maksukärbete eesmärgist toetada majanduskasvu, kuid hoiatas sellest tuleneva elukalliduse tõusu eest.
Inflatsiooniga võitleb ka Inglise pank, kes on intressimäärasid tõstnud.
Briti valitsus peaks detailsema eelarveplaani avaldama 23. novembril.
IMF-i sõnul annab see Briti valitsusele võimaluse ümber hinnata mõningad maksumuudatuste meetmed, eriti maksukärped suure sissetulekuga isikutele.
Ühendkuningriigi peaministri Liz Trussi poliitiline liitlane lord Frost kritiseeris avalikult IMF-i avaldust, nimetades valuutafondi lähenemist aeglase kasvu ja nõrga tootlikkuse poliitikaks.
Moody krediidiagentuur teatas kolmapäeval, et Ühendkuningriigi maksukärped mõjuvad riigi krediidireitingule negatiivselt, kuna suureneb riigieelarve defitsiit, riigivõla teenindamise kulud ja sellest tuleneb nõrgem majanduskasvu potentsiaal.
Moody ametlikult riigi krediidireitingut siiski ei muutnud.
Londoni majanduskooli (London School of Economics) teadlased avaldasid 2020. aastal analüüsi, millest selgus, et sellist tüüpi maksukärped ei suurenda majanduskasvu ega tekita töökohti.
Analüüsi käigus vaadeldi jõukate riikide majanduspoliitikat viimase 50 aasta jooksul. Uuringu kohaselt suureneb sel juhul siiski lõhe rikaste ja vaeste vahel.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: BBC