"Mida ma väga tahan rõhutada, on see, et teile üleantud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud vastutustundlikult," sõnas Kallas.

"Me oleme astunud samme riigi rahanduse usaldusväärsuse taastamisel. Eelarve puudujääk, mille pärandas meile üle-eelmine, rahuaja valitsus, on jõudsalt vähenenud," ütles Kallas.

"Paranev eelarvedistsipliin on finantspüssirohi, mida võib veel vaja minna, kui asjad peaksid arenema oodatust veelgi negatiivsemas suunas," lisas peaminister.

Kallas rääkis, et saabuv talv saab olema keeruline, aga elus on kõik suhteline. "Ka hinnatõuse, valitsust ja peaministrit kirudes mõelgem sellele, et erinevalt paljudest ukrainlastest on meil kodu, kuhu peale tööpäeva pöörduda, meil on kodudes soojus, vesi, elekter. Jah, seal on võib-olla jahedam, kui on olnud varasematel aastatel. Jah, me mõtleme läbi, mis kell ja kui palju me kasutame elektrienergiat. Aga me saame rõõmu tunda, sest meie lastel on kool, kus nad saavad konkurentsivõimelist haridust. Me oleme õnnelikud, et siin ei lenda pommid," kõneles Kallas.

Kallas ütles, et Eesti saab kriisiga hakkama kokku hoides ja kokkuhoidlikult elades. "Ei maksa irvitada ei akende tihendamise ega poes hinnatõusudesse kriitilise suhtumise soovituste üle," sõnas ta.

Kallas märkis, et 2023. aasta riigieelarve on koostatud lähtuvalt põhimõttest: kui tahad rahu, valmistu sõjaks.

"See on väga hea eelarve, see on eelarve hooliva ja turvalise Eesti jaoks ning seda toetades on meil kõigil Eestis parem elada," lõpetas Kallas.

Politseinike palk tõuseb 17 protsenti ning esmareageerija miinimumpalk on 1849 eurot. Päästjate palk tõuseb 36 protsenti ja on 1620 eurot. Palk tõuseb häirekeskuse töötajatel ja sisekaitseakadeemias.

"Me seda hindade kallinemist enam ühegi toetusmeetmega ei lahenda, see on nii üldine. Hinnad jäävad kallimaks ja ainuke võimalus nüüd siin inimesi aidata ja toetada on, et palgad peavad järele tõusma riigisektoris ja ühel hetkel me peame vastu võtma ka otsuseid, mis aitavad ka ettevõtjatel palku tõsta," ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE).

Õpetajate palga alammäär tõuseb 1749 euroni. Õpetaja keskmine palk saab olema 2048 eurot. Tõusevad ka kõrgkoolide õppejõudude palgad.

"Õppejõudude palgad tõusevad selle arvelt, et valitsus eraldab ja riigikogu tõenäoliselt kinnitab suure eelarvetõusu ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele Ja see tõus on 15 protsenti ja on hea, et on kumuleeruvalt kokku lepitud nelja aasta peale igal aastal 15 protsenti," selgitas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (I).

Kallas kritiseerib üle-eelmist valitsust

Kallas rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et riigieelarve tasakaalu viimiseks peavad olema head ajad. Seejuures kritiseeris ta üle-eelmist valitsust.

"Ma olen väga kriitiline üle-eelmise valitsuse suhtes, kes headel aegadel kulutas ära reservid ja seetõttu me läksime ka kriisidele vastu nõrgemana," ütles ta.

"Hetkel ma arvan, et keegi ei vaidle selles osas, et me oleme erakordselt keerulises julgeolekuolukorras, erakorraliselt keerulistes kriisides, kui me võtame energiakriisi, julgeolekukriisi, inflatsiooni. Nii et see on see koht, kus riik peaks käituma kontratsükliliselt. Aga kuna meil saab kokku kõrge inflatsioon majanduse jahenemisega, siis tööriistad pole tavapärased," lisas ta.

"Kui olud lähevad paremaks, siis peame selle tasakaalu poole ka liikuma. Praegu tegelikult kõik majandusprognoosijad ütlevad, et väga keeruline on ette näha, mis veel on tulemas ja millised olud on. Kui meil läheb paremini kui meil on läinud või kui me arvame, et läheb, siis saame ka varusid jälle koguda."

Karilaid: eelarve koostamisel oli palju aumehetut käitumist

Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid tõi tuleva aasta puudustena välja asjaolu, et seal on unustatud on kohalikud omavalitsused, laste huviharidus ning tervishoiu täiendav lisarahastamine.

"Mul on ääretult kahju, et valitsus on lühinägelik ja puuduvad pikaajalised plaanid ja tegevused," ütles Karilaid.

Karilaid heitis ette ka Tallinna haigla, Haapsalu raudtee ja päästekopterite eelarvest välja jäämist.

"Väga palju oli ka aumehetut poliitilist käitumist selle eelarve koostamisel, kus paljudele kauaaegsetele ja üle-erakondlikele programmidele pandi käsipidurit," sõnas Karilaid.

Ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et lisarahastust vajaks tervishoid ning kohalikud omavalitsused.

"See surve, mis tuleb kohalikele omavalitsustele läbi alushariduse, läbi alushariduse õpetajate palgatõusu, läbi huvihariduse, mida tegelikult riigieelarve ette ei näe – need on minu meelest tõsised valukohad. Ja omavalitsused täna just tuge vajaksid. Läbi selle vajavad tuge Eesti inimesed."

EKRE: on kummaline rääkida sellest, kui hästi kõik on

EKRE fraktsiooni esindaja Rene Kokk heitis eelarvedokumendile ette, et selles ei ole pööratud tähelepanu inflatsioonist tulenevatele mõjudele.

"Rääkida sellest, kui hästi kõik on, kui hea eelarve see on, olukorras, kus Eesti on inflatsioonilt Euroopa kõige kõrgema, üle 25-protsendise inflatsiooniga, on pehmelt öeldes kummaline. Oleks väga mõistlik ja oleks tahtnud kuulata ka tegelikult adekvaatset hinnangut praegusele olukorrale ja selle eelarve tegemise taustal," ütles Kokk.

Kokk oli kriitiline ka energiajulgeoleku tagamiseks mõeldud meetmete puudumise suhtes, samuti ei näinud ta lähenemist majandusolukorra parandamiseks ning toidujulgeoleku kindlustamiseks.

"Lõpetuseks muidugi see, mis toimub täna teedetaristu ümber, teedetaristu rahastuse äravõtmine. Sisuliselt see viib meid tagasi aastaid ja aastaid, kui mitte aastakümneid lähiaastatel meie teetaristu kvaliteedi mõttes," sõnas Kokk veel.

EKRE esimees Martin Helme hinnangul ei vaata riigieelarve tulevatest valimistest kaugemale.

"Selle 16 miljardi sees on loomulikult väga palju ilusaid, häid ja toredaid asju, aga selles eelarves ei ole mitte mingisugust kaugemale vaatamist kui riigikogu valimisteni. Riigikogu valimistest edasi selle riigieelarve strateegiaga ega ka selle riigieelarve endaga ei ole tegelikult mõtet arvestada," ütles ta.

2023. aasta riigieelarve

Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 miljardit eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 miljardi euro võrra ehk 16,4 protsenti.

Tuludest 12,915 miljardit eurot ehk 83 protsenti moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on 2,1965 miljardit eurot.

Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 miljardit eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 miljardit eurot ehk 18 protsenti.

Riigieelarve nominaalse puudujääk on 3,9 protsenti, mida valitsus näeb lisastiimulina majandusele. Sellega kaasneb ka võlakoormuse suurenemine.