Aivar Sõerd kutsus tegevuspõhisest eelarvest loobuma

Aivar Sõerd
Aivar Sõerd Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) ütles, et riigieelarve tegevuspõhine ülesehitus võiks olla kajastatud hoopis lisamaterjalina.

"Tegevuspõhise eelarve põhiprobleem on selles, et sealt pole võimalik välja lugeda, kuhu raha päriselt kulub. Mina jätaksin selle tegevuspõhise ülesehituse hoopis eelarve lisamaterjaliks, mitte ei esitaks kogu seda riigieelarvet programmiliste tegevuste kujul," ütles Sõerd ERR-ile.

ERR küsis Sõerdilt, kas ta nõustub Kaja Kallase riigikogu ees öelduga, et parlamendile üle antud eelarve on vastutustundlikult koostatud ja seda iseloomustab paranev eelarvedistsipliin.

"Ma arvan, et Reformierakonna esindajad valitsuses tegid oma parima, et riigile mitte üle jõu käivaid kohustusi võtta," vastas sellele Sõerd.

Sõerdi sõnul on riigikontroll oma hiljutises ülevaates öelnud, et tegevuspõhisel riigieelarvel pole tarbijaid, selle eesmärke ja kasu ei tunneta isegi ministeeriumid, sest otsuseid tehakse endiselt majandusliku sisu järgi liigendatud eelarvest lähtuvalt.

Sõerd rääkis, et eelarve kulude suurendamisel on oma hind, mis väljendub valitsussektori võla kasvus ja selle võlaga seotud intressikulude näol.

"Kui viimastel aastatel ja veel ka selle aasta esimeses pooles sai Eesti laenu võtta ülisoodsa intressiga, siis olukord on kiiresti muutunud. Intressikulu on järgmise aasta riigieelarves selgelt üks kiiremini kasvavaid kululiike ja selleks kulub järgmisel aastal juba ligi 100 miljonit eurot. Aga see on alles algus," lausus ta.

"Riigivõlakirjade intressikulu sõltub Euroopa Keskpanga edasistest rahapoliitilistest otsustest, võlakirju emiteeriva riigi reitingutest ning riigirahanduse üldisest olukorrast. Järgmise kümne aasta jooksul võib aastane intressikulu kerkida 400–500 miljoni euroni aastas," ütles Sõerd.

"Tuleb arvestada ka sellega, et seni soodsalt võetud laenu tuleb tagasi maksta uute ja kallimate laenudega," lisas ta.

"Eelarve nominaalne puudujääk, mis järgmisel aastal kerkib 3,9 protsendini SKP-st, annab küll läbi eelarvekulude lisastiimulit majandusele, aga kiirendab ka inflatsiooni. Välisturgudelt laenatud raha liigub suures osas läbi riigieelarve kulude majandusse ja sedakaudu võimendab inflatsiooni kiirenemist," kommenteeris Sõerd.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: