Eelmisel nädalal avalikustas Eesti Tööandjate Keskliit taas oma manifesti. Seekord rõhutati, et Eesti riik vajab pika vaatega strateegilist juhtimist. Sest strateegiliste eesmärkide täitmise järjepidevus ja süsteemsus jätab soovida. Ning riigi arenguks vajalikke reforme ei saa tehtud, kui keskendutakse vaid päevakajalistele probleemidele.

Selliselt sõnastatud ootus tööandjate manifestis kirjeldab hästi ühte avaliku sektori juhtimise paradoksi. Eeldatakse, et riigivõimu tegevus lähtub pikaajalisest strateegilisest perspektiivist. Et riigi ettenägelikkus ja avalikku huvi silmas pidav käitumine loob stabiilse keskkonna erasektori tegevusele. Tegelikkuses aga toimib avalik sektor tihtipeale lühiajalises poliitilise võimu vahetumise tsüklis. Ja poliitilise võimu strateegiline vaade võib olla palju lühem kui erasektori ettevõtetel.

Sellist päevapoliitikale keskendumist võimendab vahel kuulda olev suhtumine, et ametnike töö on teenida poliitikuid. Et ametnikud poliitikasse ei sekku ning üksnes viivad ellu ametis oleva valitsuse poliitilist programmi. See on levinud väärarusaam poliitilise ja administratiivse tegevuse lahutatuse põhimõttest.

Tasub meelde tuletada, et kõik avalikku teenistusse astujad annavad ametivande, milles tõotavad olla ustavad Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Poliitikud ei ole kogu Eesti Vabariik. Põhiseadusliku korra teenimine tähendab seda, et seaduste täitmine tuleb tagada ja seadusest tulenevad ülesanded tuleb täita, olenemata parasjagu valitsuse moodustavate erakondade eelistustest.

Näiteks kui aastaid oli seaduses kirjas tähtaeg, mil venekeelsetes koolides toimub üleminek eestikeelsele õppele, siis oleks tulnud ametnikel tagada selleks üleminekuks vajalike tingimuste täitmine. Isegi siis, kui teema ei olnud poliitiline prioriteet.

Aga ametnike kohustus on tõepoolest kaasa aidata sellele, et legitiimsed poliitilised soovid väljenduksid meie õiguskorras.

Selleks vajavad ametnikud poliitilisi oskusi. Avaliku halduse erialakirjanduses rõhutatakse, et üksnes tehnilistest ja administratiivsetest juhtimisoskustest jääb väheks. Poliitiline vaist aitab eesmärke ellu viia, poliitikaid teostada. Eriti mitmeparteilises parlamentaarses süsteemis on arusaam poliitilisest keskkonnast ülimalt oluline.

Nii ongi poliitiliste oskuste õpetamisel tähtis osa avaliku sektori tulevikuliidrite ettevalmistamise programmides. Isegi näiteks Briti süsteemis, kus on selged rollierinevused poliitikute ja eluaegsete karjääriametnike vahel, tunnistatakse, et administratiivsest ekspertiisist üksi jääb väheks. Poliitilised oskused on asendamatu eeldus, et ka neutraalset ametniku rolli edukalt täita.

Ei tohi segi ajada poliitilisi oskusi ja poliitilist lojaalsust. Viimane iseloomustab patronaažisüsteemi, mille tuntuim näide meile on ehk Ameerika Ühendriikide avalik teenistus.

Lugesin mõni aasta tagasi tehtud uurimust Saksamaa kõrgemate riigiametnike edutamise kohta. Saksa süsteemi peetakse vahepealseks variandiks Briti neutraalse karjäärisüsteemi ja Ameerika patronaažisüsteemi vahel.

Selles uurimuses leiti, et Saksa ministrid eelistavad edutamisel poliitiliselt lojaalseid ametnikke, kuid oluline on ka poliitiline tundlikkus ja tehnilised juhtimisoskused. Ministrid eeldavad, et ametnikud kaaluks poliitilise programmi tagajärgi, võimalikke tekkivaid probleeme meedias ja mõju ministri poliitilisele edukusele. Usun, et samu oskusi hinnatakse ka Eestis.

Vähe on kasu etteheidetest, et poliitiline mõtlemine toimib pigem lühiajalise strateegilise vaate ja võimu vahetumise tsüklis. Sellega tuleb lihtsalt toime tulla. Tööandjatel on õigus, kui nad juhivad tähelepanu, et keskendumine ainult sellele, mis on parasjagu poliitilise agenda prioriteedid, ei vii meid riigina edasi.

Aga pikaajalise strateegilise arengu tagamisel ei saa lootma jääda vaid poliitikutele. Avalikel teenistujatel on poliitiliste tõmbetuulte tasakaalustamises oluline roll. Üks keskseid juhtimisülesandeid avalikus sektoris ongi viia ühiskonna arenguks vajalike pikaajaliste eesmärkide saavutamine kokku lühiajaliste poliitiliste prioriteetide täitmisega. Ja selleks, et poliitiliselt neutraalsed ametnikud saaksid oma ametiülesandeid efektiivselt täita, ei saa nad poliitikast kõrvale jääda, vaid neil on hoopis vaja häid poliitilisi oskusi.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.