Kokkusaamisel osalevad Euroopa Liidu ja selle kandidaatriigid, aga ka Ühendkuningriik, Türgi, Norra ja Šveits. Just viimaste kohalolu kindlustab, et üritus ei kujune vaid Euroopa Liidu ja sinna soovijate dialoogiks, vaid on laiema fookusega.

Kohtumise silmapaistvamateks puudujateks on Venemaa ja Valgevene, mille juhtidega tänases rahvusvahelises kliimas vähesed kohtuda sooviksid. Kuid neist räägitakse ilmselt omajagu.

Kõigepealt kogunevad riigijuhid n-ö plenaaristungiks, kus saavad sõna viie riigi esindajad. Nendeks on valitud Euroopa Liidu praegune eesistujamaa Tšehhi, Suurbritannia, Ukraina, Albaania ja Norra.

Ent pärast seda toimub töö juba gruppides, sest 44 riigi koosolekut on üsna võimatu pidada. Kokku on moodustatud neli 11-liikmelist gruppi. Kaks gruppi räägivad energiast ja kliimast ning ülejäänud kaks rahust ja julgeolekust.

Eesti peaministri Kaja Kallasel on au juhtida koos Ukraina peaministri Denis Šmõhaliga üht julgeolekut puudutavatest paneelidest. Nende kantseldada on ka näiteks Türgi president Recep Tayiip Erdogan ning tema Prantsusmaa kolleeg Emmanuel Macron.

Üldjoontes kujunebki üritus suures plaanis jututoaks, mille kõige olulisem külg on Euroopa riikide ühine soov sama laua taga kohtuda. Seejuures püüavad mitmed osalised paaniliselt jälgida, et see ei paistaks kuidagigi Euroopa Liidu laiendatud koguna. Eriti oluline on see brittide jaoks, kes kinnitasid oma tuleku nädal tagasi. Kusjuures nende hinnangul võiks üritust üldsegi nimetada hoopis Euroopa Poliitiliseks Foorumiks, sest kõikvõimalikud ühendused tekitavad neis n-ö allergiat.

Ürituse lõpetuseks pole planeeritud ühisavaldust ega muu dokumendi vastuvõtmist, sest soov on, et riigijuhid saaksid rääkida avatud kaartidega. Vastasel juhul keskenduksid nad ainult lõpp-teksti vormimisele, mis sisu vähendaks.

Samuti ei hakka Euroopa Poliitilisel Ühendusel olema enda organisatsiooni kui sellist. Neljapäeval korraldab seda Euroopa Liidu eesistuja Tšehhi ning poole aasta pärast juba Moldova. Siis Hispaania ning nende järel Ühendkuningriik.

Millise poliitilise tähenduse üritus saab, selgub alles aastate pärast. Idee autor Emmanuel Macron loodab ilmselt, et see aitab ta kirjutada suurte tähtedega Euroopa ajalukku. Samas on sarnase mõtte omal ajal välja öelnud juba tema eelkäija, külma sõja lõppemise ajal Prantsusmaad juhtinud president François Mitterrand.

See on oluline kohtumine, sest me jagame ühist kontinenti ja seisame silmitsi samade väljakutsetega. Ja meil on võimalus rääkida sellest kuidas koostöös ja koordineerides paremini saavutada stabiilsust, turvalisust ja rahu.

Eesti peaministri Kaja Kallase hinnangul seisnes kohtumise tugevus otsekohesuses.

"Positiivne on see, et see oli nii avatud, sest väga tihti sellistel koosolekutel need arutelud ei ole nii avatud. Ja minu meelest ongi oluline üksteist kuulata, et ka selle Euroopa poliitilise ühenduse sees saaks neid pingeid maha võtta," ütles Kallas.

Rääkides võimalikust Venemaa-Ukraina sõja lahendusest, ütles Kallas, et on riike, kes arvavad, et Ukraina peaks ikkagi oma territooriumi ära andma. "Seda nii otse ei öelda, kuid öeldakse, et istuge läbirääkimiste laua taha, aga kui üks on läinud teisele kallale, siis läbirääkimiste laud tähendab seda, et andke midagi ära," rääkis Kallas.