Ministeerium: voliniku projektide kulusid kontrolliti juba planeerimisel

Liisa Pakosta saates Plekktrum
Liisa Pakosta saates Plekktrum Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kuigi meedia andmetel tegi Liisa Pakosta võrdsete võimaluste volinikuna töötades märkimisväärseid kulutusi visiitidele, ei täheldanud sotsiaalministeerium volinikul olulisi probleemseid kulutusi ega rikkumisi.

"Sotsiaalministeerium on voliniku kantselei kulutusi kontrollinud perioodil 01.01.2013 – 17.05.2016. Sellest perioodist vaid osa puudutas Pakosta ametisoleku aega ja rikkumisi teadaolevalt üles ei jäänud," ütles ministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Veskimäe.

Tema sõnul jälgis ministeerium voliniku osalusega välisprojektide kulude kasutamist juba planeerimisprotsessis, et kirja saaks vaid abikõlbulikud kulud. "Seeläbi viisime rahade väärkasutuse riskid miinimumi," sõnas Veskimäe.

Päris ära hoida neid siiski ei õnnestunud, sest aastal 2017 tegi toonane tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ühele voliniku projektile tagasinõude summas ligi 30 000 eurot, sest välisrahastusega projekti oli liidetud mitteabikõlblikke kulusid.
Tegemist oli Norra rahastatud projekti "Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni" vahearuandes esitatud kuludega, mille kontrollimisel leidsid sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium kokku kolm kulu kogusummas 29 970 eurot, mida ei saanud lugeda projekti mõistes abikõlblikuks.

Pakosta sõnul on otsused välisrahastusega projekti kulude vähendamise kohta üsna tavapärased, kuigi täpset statistikat ta ei tea. "Minuga seotud vähenduse puhul on tegemist lihtsalt raamatupidamisliku nähtusega. Projekt oli kestnud alates 2013. aastast ja pidi lõppema 2015. Minust sai volinik oktoobris 2015. Projekti oli enne minu tööle asumist pikendatud mõne kuu võrra, kuna väga suur osa projekti tegevusi olid tegemata või lõpetamata. Suure ajasurve all said kõik projekti tegevused edukalt tehtud," sõnas Pakosta. 

"Nende kolme makse kohta otsustas ministeerium rahastajana, et need neli protsenti projekti kuludest tuleb maksta kantselei eelarvest, kuna olid seotud kantselei põhitegevustega rohkem kui projekti tegevustega ja ei olnud täpselt sellistena projektis ka kokku lepitud. Nendes kuludes endis midagi valesti ei olnud," selgitas ta. 

Ministeeriumi hinnangul oli üks probleemsetest kuludest seotud lepinguga, mille voliniku büroo sõlmis advokaadibürooga Sorainen, et uuendada kantselei menetluskorda. Ministri käskkirja põhjenduste osas on kajastatud ministeeriumi ja rakendusüksuse seisukoht, et menetluskorra uuendamine võis sisuliselt olla igati vajalik tegevus, ent kantselei menetluskorra kehtestamine ega uuendamine ei olnud projektitegevusena kokku lepitud.

Voliniku toonasele vastuväitele, et tema hinnangul oli tegemist projektitegevuse lahutamatu osaga, vastas ministeerium, et see väide vasta tõele, kuna isikute pöördumistega tegelemine ja õigusnõustamine on voliniku igapäevane töö, mis ei ole piiritletav vaid Norra toetustest rahastatud projekti kestusega.

Samuti pidas ministeerium mitteabikõlbulikuks voliniku kantselei kulu, mis kaasnes juhtimiskonsultatsioonifirma Civitta Eesti AS-iga sõlmitud töövõtulepinguga, mille maksumuseks oli 11 400 eurot. Pakkumuskutse kohaselt hõlmasid tugiteenused seoses projektijuhi lahkumisega nõustamisteenuseid ja korralduslikku abi kuni 2016. aasta aprilli lõpuni. Ministeeriumi seisukoht oli, et Civitta teostatud tööd on projekti administreerimisega seotud tegevused, mis on voliniku büroos töötava assistendi ja projektijuhi ülesanneteks ja mille eest neile ka maksti. Volinik leidis oma vastuväites, et ilma korraldusliku abita, mis oli pealegi säästlik, poleks saanud projekti eesmärke täita.

Mitteabikõlbulikuks kuluks pidas ministeerium ka diskrimineerimise õppetundide kokkuvõtte koostamist, mille tellis volinik õigusteadlaselt Rait Marustelt. Lepingu maksumuseks oli 5000 eurot. Sotsiaalministeeriumi sõnul oli andnud ministeerium nõusoleku käsitleda õiguskaitse tagamist töövaidluskomisjonides, kuid Maruste kokkuvõte ei olnud suunatud töövaidluskomisjonidele. Pakosta leidis oma vastuväites, et ei ole ühtegi faktipõhist põhjust, miks Maruste koostatud kokkuvõte ei oleks projekti mõistes abikõlbulik.

Kuna nende kolme tegevuse osas ei olnud toetust välja makstud, vähendas ministeerium selles summas kogu projekti toetuse summat.

Pakosta töötas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohal aastatel 2015-2022. Tänavu juulis siirdus Pakosta juhtima muinsuskaitseametit, kust lahkub omal soovil 16. oktoobril.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: