"Režiim on 2020. aasta šokist kosunud. Repressioonid seoses 2020. aasta meeleavaldustega jätkuvad, ja jätkuvad uskumatu energiaga. Kui mõelda olukorrale peale eelmisi turbulentseid valimisi 2010. aastal, siis 2012. aasta lõpuks ja 2013. aasta alguseks oli Valgevenes 12 poliitvangi, siis praegu läheneb see arv 1400-le," rääkis Eesti endine suursaadikuga Valgevenes Jaak Lensment.

"Kui jagad kriitikat internetis, siis võid õnne korral saada lühiajalise vangistuse umbes üks kuu. Aga kui su kommentaari peetakse liiga valitsuskriitiliseks, siis saad mitu aastat vanglas. Poliitvang kannab kollast märki vanglariiete peal. Vangla juhtkond kohtleb neid eriti halvasti, neile määratakse karistused, mis on täiesti põhjendamatud triviaalsete rikkumiste eest, näiteks kui inimese riietusel on nööp lahti või kui teda süüdistatakse selles, et ta ei tervitanud vangivalvurit õigel moel. Selle eest määratakse 15 päevase karistus kongis, mille tingimused on põhimõtteliselt piinamine," rääkis inimõiguste aktivist, Vesnja liige Konstantin.

Diplomaadi sõnul on Valgevene ühiskond olukorras, kus pole varem oldud. Reziimi juht Aleksandr Lukašenko on edukas olnud selles mõttes, et suutis jõustruktuurid ja valitsusaparaadi teisitimõtlejatest puhastada ning kõik need inimesed on lojaalsed. Peamine küsimus on siiski, kas Lukašenko on oma otsustes iseseisev ja kui palju peab ta alluma Moskvale?

"Mis puudutab tema volitusi ühiskonna suhtes, siis ma arvan, et kontrollib ühiskonda ja võib teha kontrollimatult seda, mida tahab. Aga mis puudutab tema iseseisvust sõjalisel alal, siis see on väga kahtlane," rääkis Lensment.

Lensment võrdles Valgevene olukorda Eestiga Soome Talvesõja ajal, kui Eestis paiknenud Vene väed käisid siitmailt Helsingit pommitamas.

"Samamoodi venelased kasutavad Valgevene infrastruktuuri, et rünnata Ukrainat. Oluline vahe on võib-olla selles, et Valgevene teeb 100 protsenti kaasa sõja propagandistlikku toetust. Nende sõjanarratiiv on võetud täielikult venelaste käest. Ja Valgevene keerab vinti peale ja püüab ise joosta rongi ees, aga jällegi, selle mõte on võib-olla see, et Valgevene mõtleb, et sellega on liitlassuhe täidetud Venemaa ees. Siin on ka oluline erinevus. Ühiskonnas ei toetata seda sõda ja ühiskond toetab, et Valgevene ei osaleks selles sõjas ega peagi osalema," rääkis Lensment.

Moskva toetab Lukašenko režiimi umbes kahe miljardi euroga aastas. Riigijuht on aga endiselt osav, selles mõttes, et ta ei ole täielikku truudust Venemaale vandunud, mistõttu ei saa Moskva temaga täielikult ja lõplikult arvestada.

Ukraina veendumusel kaotab Venemaa sõja, varem või hiljem. Sellel oleks lisaks laiaulatuslikule mõjule rahvusvahelistes suhetes ka hoop Valgevene senisele riigijuhtimisele.

"See sõltuvus pole lineaarne. Et kui Ukraina võidab sõja, siis see ei tähenda automaatselt Lukašenko režiimi kokkukukkumist, aga see tähendab kindlasti kardinaalseid ühiskondlikke muutusi ka Valgevenes, mis varem või hiljem lõpevad Lukašenko võimult lahkumisega. Mis tuleb peale teda? Me ei saa olla kindlad, See ühiskond erineb meie omast ja nende orientiirid on teistsugused," ütles Lensment.

Vabade valimiste tulekus on Lensment kindel, kuid eeldab, et tekivad uued kandidaadid, keda praegu ei tunta. Kaks aastat tagasi võimsalt pildile kerkinud Svjatlana Tsihhanovskaja on aga pisut tagaplaanile vajunud, mis ei tähenda, et ta on unustatud. Äsja kohtus ta Poola ja Prantsusmaa juhtidega.

"Tema ees on kõik uksed lahti. Kui ta helistab ja tahab kohtumisi, siis ta saab.
Kogu selle suve opositsioon tegutses selle nimel, et leida ühine nimetaja. See on praegu saanud kehastuse ühendatud üleminekukabinetis, kus on eri jõud ehk opositsiooni Vilniuse tiib ehk Tsihhanovskaja ja Varssavi tiib, mis on Latuško ning ka jõustruktuuridest üle tulnud inimesi," kirjeldas Lensment.

"Sõnumid on muutunud, taas kord Ukraina sõja mõjul. 2020. aastal oli protestid rahumeelsed, aga nüüd on võetud suund sellele, et võimalik, et võim tuleb kukutada," rääkis Lensment.

Minsk nõudis septembris diplomaatilise esinduse vähendamist ühe töötajani, sest Eesti kaasas ÜRO Peaassambleel oma delegatsiooni koosseisu ka opositsioonijuhi Svjatlana Tsihhanovskaja. Oktoobrist alates käibki diplomaatiline suhtlus Valgevenega vaid ühe konsuli tasemel, kuid see ei tähenda, et kontakte poleks rohkem.

"Valgevene on geograafiliselt liiga lähedal. Vastseliinast Valgevene piirini on linnulennul lähemal kui Vastseliinast Tallinnasse. Ja arvan, et peaksime tundma kõhedust, kui pole mingeid kanaleid selle režiimiga. Seepärast jääb teatud tasemel suhtlemine selle režiimiga ükskõik, mis ka ei juhtuks," rääkis Lensment.