"Kui Valgevene naaberriigid tõstatavad selle küsimuse, siis me usume sajaprotsendiliselt, et Lukašenko ja tema kaasosaliste suhtes algatatakse ICC-s kohtuasi," ütles reedel Tallinnas Valgevene demokraatlike jõudude foorumil osalenud Latuško ERR-ile.

Valgevene ühendatud üleminekukabineti asejuht rääkis, et opositsioon on koostanud aruande inimõiguste olukorrast Valgevenes, milles tuuakse välja, et alates 2020. aasta maikuust kuni 2023. aasta maini on Valgevenes toime pandud üle 136 000 inimsusevastase kuriteo, millest üle 100 000 olid vägivaldsed deporteerimised.

"Jutt on massilistest kuritegudest, rünnakutest tsiviilelanike vastu, mida korraldab Lukašenko režiim ja isiklikult diktaator Lukašenko," märkis Latuško. Lisaks on opositsioon dokumenteerinud vähemalt 3000 lapse deporteerimise Ukraina okupeeritud aladelt Valgevenesse, mis on sõjakuritegu, rõhutas ta.

"Me oleme andnud kohtule üle juba kaks paketti infot. Eelmisel nädalal oli mul kohtumine ICC prokuröri büroos, kus ma andsin üle teise osa tõendeid. Rohkem kui 3000 ukraina last on toodud okupeeritud aladelt Valgevenesse. Ja selle korraldajaks on Lukašenko, ta on seda ise avalikult tunnistanud ning me leiame, et see oleks aluseks tema suhtes vahistamismääruse väljastamiseks," rõhutas Latuško.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus väljastas tänavu märtsis vahistamismääruse Putini ja Venemaa laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova, suhtes, keda peetakse isiklikult vastutavaks ukraina laste küüditamise eest.

"Me taotleme selles küsimuses uurimise algatamist Rahvusvahelises Kriminaalkohtus sarnaselt sellega nagu Bangladesh on algatanud Myanmari suhtes. Seega ICC juba arutab sarnast juhtumit," selgitas ta.

ICC uurimise sisuks on Myanmari võimude vägivald moslemitest rohingya vähemusrahvuse suhtes, mis on sundinud neid massiliselt naaberriiki Bangladeshi põgenema.

Lääs peaks sanktsioonides arvestama ka Valgevenega

Latuško rääkis ka, et tema hinnangul on lääneriigid Venemaa suhtes Ukraina ründamise pärast kehtestatud sanktsioone valesti seadnud, mis võimaldab Lukašenko režiimil sellest kasu lõigata.

"Lääs ei mõista, et Putin ja Lukašenko on loonud liitriigi, mis tähendab, et see on ühtne majandus- ja tollipiirkond ning sanktsioonide kehtestamine Venemaa, aga mitte Lukašenko režiimi suhtes, loob võimaluse sanktsioonidest mööda hiilimiseks. Sanktsioonides on tohutud augud, mis on Lukašenkole majanduslikult kasulikud," selgitas ta. "Seetõttu oleks Lukašenko suhtes kehtestatav vahistamisorder, tema tunnistamine kahtlusaluseks inimsusevastastes ja Ukraina laste deporteerimisega seotud kuritegudes, jõulised sanktsioonid, mis blokeeriksid Lukašenko finantssüsteemi – need sammud võiks aidata kaasa olukorra muutumisele Valgevenes," rõhutas Latuško.

"Kahjuks ma tunnen Lukašenkot isiklikult. Olles olnud minister ja suursaadik, olen temaga kümneid kordi isiklikult kohtunud ja ma tunnen tema iseloomu. Ta reageerib ainult endast tugevama partneri sammudele, aga täna ta tunnetab, et Euroopa on nõrk, ega suuda tegutseda printsipiaalselt. Sellest toest jääb meil praegu puudu," rääkis Valgevene opositsioonitegelane.

Vaba ajakirjandus tegutseb valgevene rahvuse säilimise nimel

Latuško tunnustas ka opositsioonilise ajakirjanduse rolli, mille esindajad samuti foorumil osalesid.

"Täna on meie ees eksistentsiaalne küsimus Valgevene riigi ja rahvuse ellujäämisest. Lukašenko režiim kasutab kõiki propagandavõtteid, et koos Moskva, koos Kremliga muuta valgevenelaste mentaalsust, et me tunneks ennast venelastena. Ja see on meie jaoks tohutu väljakutse," rääkis ta. "Aga me oleme Euroopa riik, väga rikka Euroopa ajalooga. Olles olnud kultuuriminister, kes vastutas kõigi riigis asuvate ajalooliste kindluste restaureerimise eest, siis tean, et meie pärand on euroopalik. Aga venelased tahavad teha meist osa Venemaast."

"Seega tähendab ajakirjandus võitlust infovälja eest. Sõltumatute meediakanalite tegevuse toetamine võib saada otsustavaks valgevene kui rahvuse säilimisel. Me võitleme tohutu Vene propagandamasinaga, mida toetab ka Kremli marionett Lukašenko ja kes kasutavad selleks miljardeid dollareid," lisas Latuško.

Foorumil kõnelenud Valgevene sõltumatute meediakanalite esindajad kirjeldasid oma tööd eksiilis ning meetodeid, kuidas nad püüavad infot hoolimata võimude vastutegevusest valgevenelasteni kodumaal viia. Peamiselt kasutatakse selleks sotsiaalmeediat, kuid võimud püüavad ka neid kanaleid kinni panna ning seminaril toodigi näiteid sellest, kuidas ka mõne "meeldib" (like) märgi panemine opositsioonilise meedia postitusele võib viia inimese arreteerimiseni.

"Sotsiaalmeediavõrgustikud, mida meie sõltumatu ajakirjandus kasutab, annab meile võimaluse viia info valgevenelasteni ja siin on väga oluline kasutada kaasaegset tehnoloogiat. Teisalt tuleb aga silmas pidada, et režiim võib selle meedia jälgijaid vahistada ning saata isegi vanglasse," tõdes Latuško.

Reedel Kultuurikatlas peetud foorumil esines ka välisminister Margus Tsahkna, kuid tehniliste probleemide tõttu jäi lühidaks Valgevene opositsiooni juhtkuju Svjatlana Tsihhanovskaja osalemine.

Eesti esindaja Valgevene demokraatlike jõudude juures Vilniuses, Marko Koplimaa ütles, et foorumi korraldamine oli üks võimalus, mida Eesti sai teha Valgevene demokraatlike jõudude toetamiseks.

Latuško on töötanud Valgevene välisministeeriumis erinevatel positsioonidel alates 1995. aastast, olles muuhulgas olnud suursaadik Poolas, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis ja ÜRO kultuuriorganisatsiooni UNESCO juures ning ministeeriumi pressiesindaja. Aastatel 2009-2012 oli ta Valgevene kultuuriminister ning 2019. aastal nimetati Janka Kupala nimelise teatri direktoriks. 2020. aasta 9. augusti presidendivalimiste võltsimise järel toetas Latuško protestivaid näitlejaid ning võimud vallandasid ta. Seejärel ühines Latuško opositsiooni presidendikandidaadi Svajtlana Tsihhanovskaja juhitud opositsioonijõudude koordinatsiooninõukoguga, mis tõi kaasa kriminaaluurimise tema suhtes ning Latuško lahkus välismaale, kus ta on sellest alates osalenud aktiivselt Valgevene demokraatliku opositsiooni töös. Tänavu märtsis mõistis režiimitruu kohus ta 18 aastaks vangi.