Varude keskus teatas teisipäeval, et neljas gaasihange jääb esialgu viimaseks ning sellega kavatsetakse osta 200 kuni 250 GWh gaasi, raha gaasi ostmiseks on keskusel alles veel 33 miljonit eurot.

Kevadel seadis valitsus varude keskusele eesmärgiks soetada gaasi kriisivaru üks teravatt-tund ning andis selleks 170 miljonit eurot.

Kui varude keskus ostab neljanda hankega 200 GWh gaasi, on talviseks gaasivaruks 650 GWh.

Varude keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu ütles ERR-ile, et kui palju 33 miljoni euro eest viimase hankega suudetakse gaasi osta, sõltub börsihinnast, eeldatavalt jääb kogus 200 ja 250 GWh vahele.

Kolmapäeva hommiku seisuga näiteks oli gaasi börsihinnaks 157 eurot megavatt-tunni eest, mis tähendab, et 33 miljoni euro eest saaks 210 GWh gaasi.

Eelmise kolme hankega, millega osteti kokku 450 GWh gaasi, kulus varude keskusel 99 miljonit eurot, mis teeb ühe megavatt-tunni hinnaks keskmiselt 220 eurot. Kalleim oli kolmas hange, kui 250 GWh eest maksti 63 miljonit eurot, mis teeb ühe MWh hinnaks 252 eurot. Teisel hankel, mil soetati 100 GWh gaasi, oli megavatt-tunni hinnaks 192 eurot.

Kui neli hanget kokku lüüa, on varude keskusel gaasi hankimiseks kulunud 132 miljonit eurot, mis tähendab, et 38 miljonit eurot peaks veel varus olema. Ploompuu sõnul aga varude keskusel seda raha pole, sest valitsus on selle 38 miljonit broneerinud võimalikuks LNG-terminali haalamiskai ostmiseks, vastava garantii andis riik kai rajanud eraettevõtetele Alexelale ja Infortarile.

Ploompuu sõnul on see valitsuse otsustada, kas 650 GWh ostmiseks kulunud 132 miljonile eurole antakse lisa või mitte. Neljapäevasel istungil teeb valitsus otsuse eraldada neljanda hanke jaoks 33 miljonit eurot. Mis saab edasi, pole praegu teada.

Kõik 650 GWh Eesti riiklikku gaasivaru hakkab asuma Lätis Incukalnsi hoidlas. Ploompuu sõnul antakse ka viimane, neljanda hankega ostetav gaas varude keskusele üle seal. Kuidas see sinna tarnitakse, on müüja teha, lisas ta.