Kevadel leppisid Eesti ja Soome kokku, et laev tuleb esimesena sinna, kus terminal valmis saab. Haalamiskai rajajad Alexela ja Infortar, on selle nimel viimase poolaasta töötanud. Sel nädalal selgus, et laev siirdub Soome.

"Et LNG-laev ei tule Eestisse, oli kurb tõdemus, sest et ettevõtjad, kes Eesti jaoks kriitilises situatsioonis tahtsid Eestile appi tulla suulise kokkuleppe alusel ja alustasid ehitusega enne kirjalike lepingute sõlmimist, on nüüd fakti ees, et nad on pannud viimased kuus kuud energiat ja tohutult raha asja, millel pole vähemalt esialgu kasutust. See solvab ärimehi, lisaks ärilise probleemi on neil ka sügav solvumine oma riigi peale," rääkis Realo.

"Ma arva, et põhiline probleem tekkis sellest, et kuni polnud selge, mis saab, siis kasutati ettevõtjate abi ära. Kui asjad selginesid, siis leiti, et ärimeeste abi pole vaja. Nimeta seda, kuidas tahad, aga eks ta kahtlane käik oli," lisas ta.

Realo sõnul peavad ettevõtjad arvestama, et kui tuleb gaasinappus, siis nad peavad otsustama, kas nad saavad üldse tööd teha. "Riikides kasvab protektsionism – kriitilistes olukordades seavad riigid oma inimesi ja ettevõtjaid esiplaanile. Ja Eestil pole kontrolli ei gaasi ega elektri üle," sõnas Realo.

Eesti ettevõtjatele teeb muret ka rohepöörde umbmäärasus, tõdes Realo. "Kuidas me jõudsime väljendini "rohepööre"? Inglise keeles on see green deal ehk roheline kokkulepe. Sellel kokkuleppel on põhjendused, aga puudujääk seisneb selles, et see kokkulepe pole jõudnud eesti rahvani ja ettevõteteni ja meie pole aru saanud, mis eestlaste jaoks muutuma hakkab," rääkis Realo.

Tulevik on tume nendele ettevõtetele, kes töötavad teatud majandusmudelites, märkis Realo. "Rohepööre toob kaasa ärimudeli muutuse ja see on valus. Töökohtade hulk ka muutub, sest uued ärimudelid toovad kaasa teistsugused kompetentsid," sõnas Realo. Ta nentis, et muutus tuleb nii ehk naa – füüsilise töö hulk väheneb, aga seda korraga muuta on raske.

"Lühiajaliselt rohepööre omab mõju, puiduärimehed loodavad, et riik saab aru, mis muutub. Mina saan aru, et metsaäri asendub CO2 kvoodi müükidega, inimesed saavad juba täna ilma metsas midagi tegemata äri teha. Ragn-Sellsi äri, mida me Ida-Virumaal püüame püsti panna, on kliimapositiivne," rääkis Realo.

Ta ütles, et ettevõtjad ootavad riigilt konkreetset plaani, mida teeme järgmistel aastatel, sest sellest lähtuvalt saab teha ka investeeringuid.

Realo sõnul usuvad noored, et uus majandus on tulnud, et jääda. "Nad ootavad, et vanad kännud eest ära läheksid. Eesti erakonnad keskenduvad lühiajalisele temaatikale, kuidas tavatarbijana üle elada energiakriis, kuidas pensione tõsta. Eesti inimeste haritus roheteemadest ja kestlikkusest on nii madal, et see kandub tavainimeste hulgast ka poliitikasse," tõdes Realo.

Sellel talvel saab Realo hinnangul toidutööstus energiakriisis valusat pihta. "Kõige valusamalt keskmise suurusega ettevõtteid, kas toit või jook. Nende tootmise omahind on kõrge väikeste partiide tõttu. Saksamaal juba nähakse paljude väikeste ja keskmiste ettevõtete tegevuse lõpetamist, sest suletakse uksed enne võimalikku laostumist," rääkis Realo.