Balti riikidest võimekaim õhutõrje on Leedul
Balti riikide lühimaa õhutõrje sobib eelkõige sõjaväeliste üksuste enesekaitseks. Keskmaa õhutõrje, mis on leedukatel juba olemas, lätlastel äsja loodud Hispaania abiga ja mida Eesti plaanib osta, lubaks kaitsta valitud piirkondi.
Seda, et õhutõrje on Balti riikidel nõrk on analüütikud viidanud juba aastaid, ütles ERR-ile Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence.
Kõigil kolmel Balti riigil on lühimaa õhutõrje süsteemid – eestlastel Mistral ja Stinger lätlastel ning leedukatel. Ka on Balti riikidel vanu õhutõrjekahureid, lisas Lawrence. Eestil on näiteks õhutõrjekahurid ZU-23-2 hüüdnimega Sergei.
Kuigi see kahur võeti kasutusele 20. sajandi keskel on selle 23 millimeetrise läbimõõduga mürsk endiselt ohtlik helikopteritele, droonidele ja madalalt lendavatele lennukitele.
Lühimaa õhutõrjesüsteemide peamine puudus on tõik, et kõrgel ja kiiresti lendav lennuk saab pommi sihtmärgile visata ilma, et ise ohtu satuks.
Õhutõrje peab olema mitmekihiline. Teisisõnu peab kaitse olema võimeline katma iga augu, mida vaenlane saaks oma kasuks ära kasutada.
Seda võib näha Ukrainas, kus ukrainlased suudavad oma pikema laskekaugusega raketisüsteeme kasutada, et sundida vene lennukeid lendama madalal. Nii on nad haavatavad ka lühimaa õhutõrjele.
Sellele loodavad ka Balti riigid. Leedukad täiendasid oma õhutõrjet keskmaa süsteemiga NASAMS juba 2020. aastal. Ka on samast süsteemist veidi vanema versiooni hispaanlased hiljuti viinud Lätti.
Koos lätlastega soovib Eesti soetada midagi sarnast. Samas hoiatas Lawrence, et neid süsteeme plaanivad Balti riigid osta sellises mahus, et sõjaväelased jäävad valiku ette.
"Me ei räägi üleriigilisest õhukaitsest, me räägime kindlate alade kaitsest. Kaitsejõud peavad otsustama, mis on kõige olulisem. Kas kaitsta sõjaväelisi üksusi, olulist taristut või elanikkonda," selgitas Lawrence.
Elanikkonna kaitse võib osutuda kõige keerulisemaks. Sõduri või terve staabi saab metsa ära peita, kuid Tallinnat või Tartut varjata ei saa.
Ka ei ole isegi keskmaa süsteemid alati võimelised alla tulistama kiiresti lendavaid tiibrakette, millega venelased on Ukrainas rünnanud ka näiteks kaubanduskeskusi. Et õhuruumi täielikult kaitsta peab lootma ka NATO hävituslennukitele.
Lawrence tõdes, et oleks vaja ka pikamaa õhutõrjet, näiteks ameeriklaste süsteemi Patriot.