Liit: teedeehituse järeleaitamiseks tuleks võtta laenu
Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigiteede rahastamist. Riigikogu liikmed leidsid sõnavõttudes, et teede hooldus ja arendamine vajab senisest rohkem tähelepanu, taristuehituse liidu juhi hinnangul tuleks aga teedeehituse rahastuse mahajäämusest üle saamiseks võtta laenu.
Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens ütles riigikogus, et kui Eesti jätkab samas tempos teedeehitust nagu viimase 30 aasta jooksul, siis saavad kolm põhimaanteed – Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu maantee – kogu ulatuses neljarajaliseks rohkem kui 100 aasta pärast.
"Investeeringud on niigi olnud ääretult väikesed. Eest teede ja tänavate remondivõlg on 4,4 miljardit eurot tänase seisuga ja aastas. Me järgmisel aastal kavatseme panna sinna 201 miljonit, milles sisaldub nii hooldus, nii käibemaks," rääkis Pertens.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) ütles, et sel aastal on riigieelarves prioriteet kaitsekulutused ning inimeste toimetulek. Teede ehitus prioriteet pole.
"See valitsus, mis on ametis umbes kaheksa kuud, maksumuudatusi või täiendavaid tulusid kokku ei leppinud, nii et kahjuks seetõttu investeeringuotsused – mitte ainult teedeehituses, vaid ka teiste valdkondade investeeringuotsused – jäävad järgmise koalitsioonilepingu teemaks, kus saab selle tulupoolega ka rohkem tegeleda," selgitas Sikkut.
Sven Pertensi sõnul tekkis mahajäämus aastast 2015, kui seoti lahti teehoiu rahastamine mootorikütuse aktsiisist. Selle ajani läks mootorikütuse aktsiisist 75 protsenti teehoidu. Teehoiuks stabiilse rahastuse saamiseks võiks tema hinnangul sellise variandi taastada. Mahajäämusest üle saamiseks tuleks aga tema hinnangul võtta laenu.
"Läti otsustas, et aastaks 2040 nemad teevad 1054 kilomeetrit põhimaanteed neljarajaliseks ja Läti kavatseb võtta selleks umbes 5,8 miljardit eurot. Ma arvan, et meie laen ei pea ehk nii suur olema, aga arvestades seda mahajäämust, siis võiks laen ulatuda tegelikult miljarditesse. Seda võib-olla ei pea võtma kõike korraga," selgitas Pertens.
"Neid rahastamise võimalusi, mida ka saalis arutati – kas eelarvevahenditest, maksutuludest, pikaajalise laenuga, era- ja avaliku sektori koostööprojektina – neid variante on, aga see valik tuleb teha," ütles Sikkut.
Arutelu algatas riigieelarve kontrolli erikomisjon, mille esimees Tõnis Mölder (KE) ütles, et teedeehitus on teema, mis peaks kajastuma erakondade valimisprogrammides.
"See tagab Eesti riigi majanduse konkurentsivõime, aga punkt kaks, kõige olulisem on see, et me tahaksime kõik, et meie pereliikmed, kes hommikul lähevad kodust välja, lähevad Eesti liiklusesse, tuleksid õhtul tervete ja tugevate inimestena koju tagasi," rääkis Mölder.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"