TLÜ prorektori hinnangul on põhikooli lõpueksamite sisu ajale jalgu jäänud

Foto: Siim Lõvi/ERR

Tuleval kevadel tuleb õpilasel põhikool lõpetada koroonaeelsete aastate hindamissüsteemi järgi. Kuigi koolid sooviksid epideemiaaegset leebemat süsteemi säilitada, ei pea haridusministeerium seda mõistlikuks.

Olulisema erinevusena eelmisest kahest aastast on tuleval kevadel põhikoolieksamid protsenthindamise asemel taas numbrilised ning eksam on taas kooli lõpetamise eeltingimus. Ministeerium peab õpilaste motivatsiooni säilitamiseks tähtsaks, et eksam oleks kohustuslik ja numbriline.

"Eksami sooritamisel on ikkagi suur vahe, kas sellest sõltub midagi või ei sõltu midagi. Ja see ei ole ainult haridus- ja teadusministeeriumi käsitlus, vaid ka koolide oma. Nii et me ei hakka kapitaalselt eksamisüsteemi muutma, vaid läheme selle standardi juurde, mis enne Covidit oli," ütles minister Tõnis Lukas.

"Aktuaalne Kaamera" rääkis mitme koolijuhtiga, kes tõid välja kriisiaegse eksamihindamise plusse. Kõlama jäi mõte, et protsentuaalne hindamine on õiglasem.

"Kui õpilane ei saa 50 protsenti esimene kord, siis kool teeb talle järeleksami ja kool teeb selle järeleksami täpselt sellise nagu see õpilane on ja see õpilane saab ikka selle kolme kätte. Ehk tegelikult me muudame riiklikku statistikat sellega ju nii-öelda valeks, sest õpilane tegelikult sai selle 30 protsenti ja nüüd me kooliga teeme kõik selleks, et ta saaks põhikooli lõpetatud ja saaks ikka oma 50 protsenti kätte. Tegelikult selles mõttes on see tagasiastumine minu meelest," kommenteeris Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults.

"Koroonaajal kehtestatud ja tekitatud süsteem on palju õiglasem ehk õpilane lõpetabki põhikooli 30 protsendiga ja eksamitulemus ei ole seotud põhikooli lõpetamisega, sest ta on ju käinud üheksa aastat koolis. Miks me peame last karistama sellepärast?" lisas ta.

Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektori Kristi Klaasmägi sõnul on suurem murekoht, et lõpueksamite sisu on ajale jalgu jäänud.

"Olulisem on rääkida sellest, mis on nende eksamite sisu, milliseid pädevusi me tahame hinnata, mitte sellest, milline hindamisviis on. Ehk arutelu fookus võiks olla hoopis teises kohas," rääkis Klaasmägi.

"Lisafunktsioon, mis nendel põhikooli lõpueksamitel on, on ka see, et riik saab sisendi hariduspoliitilisteks otsusteks. Sellest vaatenurgast kindlasti protsentuaalne sisend on täpsem kui hinded," ütles ta.

Klaasmägi toetab Eesti Õpilasomavalitsuse Liidu möödunud kevadist ettepanekut rakendada põhikooli lõpetamisel komplekseksamit, mis hindab nii aine- kui ka üldpädevusi.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: