"Meie eesmärk on, et täielik üleminek eesti õppekeelele oleks 2030. aastaks tehtud," ütles peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil.

"See oli tänane kõige esimene ja kõige tähtsam eelnõu, mille vastu võtsime," ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. "Poliitiline otsus valitsusel on langenud, aga suur töö on veel ees," lisas ta.

Lukase sõnul pole Eestil võimalik ja vaja hoida kahte paralleelset haridussüsteemi. "See pole võimalik ressursiliselt ega ka õpetajate koolituse osas, sest me pole aineõpetajaid venekeelsele koolile ette valmistanud juba aastakümneid. PISA test näitas, et meie venekeelne haridus jääb eestikeelsele alla. Venekeelne kool pole madala tasemega, aga meie kui riik vastutame iga elaniku hariduse kvaliteedi eest: peame pakkuma kõigile võrdset haridust, et kõigil oleks võimalik võrdsetel alustel edasi õppida või olla tööturul," rääkis Lukas.

Seega on eestikeelsele haridusele üleminek ka kvaliteedi küsimus, märkis minister.

Lukase sõnul on õpetajaid praegu Eestis rohkem kui eelnevatel aastatel. "Paljud nendest on aga suhtelisel kogenud ja lahkuvad lähiaastatel. Meil on vaja uut kaadrit ja selle tagab palgatõus, mis ka jätkub. Lisaks mikrokraadisüsteem karjääripöörajatele," sõnas Lukas.

Ta lisas, et eestikeelsele haridusele üleminekul on ettenähtud ka erandid hariduslike erivajadustega lastele. "Nad saavad emakeelset tuge koolides," ütles Lukas. Samuti ei jää vähemustel soiku emakeele õppimine. "Kui on koolis vähemalt kümme vähemuskultuuri kuuluvat õpilast, siis saavad nad oma keele ja kultuuri süvendatud õpet. Kuigi haridussüsteem on eestikeelne, saab oma emakeelt õppida," ütles minister.

Suurem palk Ida-Virumaa õpetajatele

Lukas märkis, et tegevuskava kõige mahukam punkt käsitleb asjatundlike õpetajate ja koolijuhtide tagamist ja motiveerimist.

"Eestikeelse õppe võtmeisik on õpetaja. Näeme selgelt, et põhikoolilõpetajate eesti keele kui teise keele oskus on tihedalt seotud sellega, kui suur osa nende õpetajatest valdab riigikeelt nõutud tasemel," rääkis Lukas. "Selleks, et meil oleks piisavalt palju ja hea eesti keele oskusega õpetajaid, suurendame ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu, loome juurde paindlikke õppevorme, pakume haridustöötajatele keelekoolitust ning motiveerime õpetajaid tööle asuma ja jääma," ütles Lukas. "Kõigi Eesti koolide ja lasteaedade üleviimine eesti keelele on laste ja noorte endi huvides. Riik pakub kõigile osalistele mitmekülgset tuge, et kindlustada ülemineku sujuv korraldus," lisas ta.

Järgmise aasta septembrist kehtestatakse kõigile Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga koefitsient 1,5 ja alushariduses 1,3. Väljatöötamisel on motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajaametisse siirdujatele: sihtstipendium üliõpilastele, lähtetoetus koefitsiendiga 1,3 ja lähtetoetuse laiendamine alushariduse tugispetsialistidele ja soodustingimustel eluaseme pakkumine.

Kõigile haridustöötajatele pakutakse keeleõpet ja täienduskoolitusi keeleõppe metoodikast, lõimitud aine- ja keeleõppest jms, samuti koolitusi mitmekultuurilise õppe alase teadlikkuse suurendamiseks. Koolijuhtidele on suunatud mitmesugused professionaalse arengu projektid. Õpetajate järelkasvu tagamisse panustab oluliselt ka koalitsioonilepe, mis näeb ette õpetajate palgatõusu. Juba järgmisel aastal tõuseb õpetajate arvestuslik keskmine palk praeguselt eeldatavalt 97 protsendilt 111 protsendini Eesti keskmise palgaga võrreldes. Eesmärgiks on jõuda vähemalt 125 protsendini Eesti keskmisest palgast.

Koolidele ja lasteaedadele on kättesaadavad eri toetused nii eesti keele kui ka eestikeelse õppe läbiviimiseks, lisandumas on toetus väljaspool Ida-Virumaad eestikeelsele õppele üleminevatele klassidele. Riik toetab lasteaedu ja koole ka õppematerjalide soetamisel eesti keelest erineva emakeelega õpilastele.

Lisandumas on uued keeletehnoloogilised vahendid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks.

Riik võtab Ida-Virumaa koolid üle

Sellest õppeaastast laiendatakse järelevalvet keeleõppe ja õppekeele üle ning kaasatakse alus-, üld- ja kutsehariduse järelevalvesse keeleamet. Järgmisest õppeaastast pakub riik eestikeelsele õppele üleminekut toetavat nõustamisteenust.

"Eestikeelse õppe toetamise eesmärgist kantuna sõlmime omavalitsustega halduslepinguid koolide üleandmiseks riigi pidamisele. Narva Eesti Gümnaasiumi pidamise võttis riik üle 2021. aasta septembrist, Kohtla-Järve Järve Kooli 2022. aasta septembrist, läbirääkimised Sillamäe linnaga on käimas ning alustatud on neid Lüganuse vallaga," ütles minister.

Neljapäeval kiitis valitsus heaks ja saatis edasi riigikogu menetlusse eelnõu, millega tehakse üleminekuks vajalikud muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses, kutseõppeasutuse seaduses, erakooliseaduses ning keeleseaduses.

Üleminek eesti õppekeelele toimub lasteaedades ning algab esimeses ja neljandas klassis 2024. aastal ning viiakse lõpule aastaks 2029/2030 õppeaasta alguseks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.